You are currently browsing the tag archive for the ‘wtf?’ tag.
Vol 1 oli siin
Ajaloo huvides märgin ka siia, et reedel jagasime Nõmme ujulas basseini mullivanni ca 70 aastase härrasmehega, kes kandis liigset solaariumipäevitust ja roosasid stringe.
Kavatsen ujula külastamist jätkata ja koguda Amazing-rubriigile veel palju volle :)
Edit: nimetet härrasmees oli väga sõbralik ja naeratas Piretile, olemata siiski pealetükkiv. Mulle aga meenus (nimetet härrasmehe suhtes täiesti ülekohtuselt) aastatetagune kohtumine mullivannipervediga, kes Tartu Auras mullivannis võõraid tütarlapsi vee alt oma varvastega kõditada armastas.
Ega ma vist ei tohikski enam trenni, rääkimata bodypumbist, minna. Kui teisipäeval lapsega ujumast tulles autol kojamehed enam tööle ei hakanud, siis arvasin, et kinni külmund. A nad ei hakanud pärast sulatamist ka tööle. Tänane diagnoos hooldusest: hoovastik katki kangutatud. No ma puhastasin jah kojamehi jääst ja omast arust midagi ei kangutanud küll. Aga ju ma olen siis nii tugev, et miski VolksWagen minu käes lihtsalt lömastub.
Nägin täna hommikul Nõmme ujula riietusruumis, kuidas üks tädi föönitas kõigepealt oma juuksed, siis tõstis rinnad kordamööda üles ja föönitas rindade alt ka. Ja seejärel üritas oma selga fööniga kuivatada.
Võib-olla oli tal rätik koju ununenud.
Eile oli päev, mil kõiksugu arvutid ja infosüsteemid otsustasid mind vihata. Kõigepealt läksin trenni. Ootasin trennisaalis tükk aega, kuid kedagi ei tulnud. Kui vastuvõtulauast uurima läksin, selgus, et trenn jääb ära ja tunniplaanis seda polegi. Ometi oli mul eelmisel päeval õnnestunud läbi veebi broneering teha ning enne trenni kohapealses terminalis ka oma trennis osalemist kinnitada. Kuidas infosüsteem vaid mind trenni lubas ja kedagi teist (k.a. treenerit) mitte, on mõistatus nii mulle kui ka klubi administraatorile. Kompensatsiooniks pakuti tasuta nahavähki ehk solaariumit, kuid ma loobusin sellest targalt ja rassisin veidi aega jõusaalis. Kuna tuju oli aga morn, siis polnud asjast õiget mõnu.
Kuna poodi oli nagunii asja (pidin endale sõbrapäevaks köögikombaini ostma, romantik selline), siis võtsin veidi aega niisama šoppamiseks ka. Seoses rinnaga toitmise peaaegu lõpetamise ja sellega, et viimased 1,5 aastat olen ma kandnud algul rasedate ja siis imetavate emade kopsukaid, vajab pesusahtel lausa karjuvalt täiendamist. Marks&Spenceris üritas infosüsteem mind jälle petta, sest kassast üritati minu ostetud pesu eest kolm korda rohkem kasseerida. Õnneks märkasin seda ja parandus sai tehtud.
Õhtul täitsin tuludeklaratsiooni ka. Esialgu tundub kõik bro olevat, kuid ma ei kahtle, et infosüsteem mingi vimka veel viskab. Seda enam, et kuna olin mullu tervelt 2 nädalat ka FIE staatuses, tuli nullidega täita ka E-vorm.
Aga pesust rääkides – kas vahepealse pooleteise aastaga on rinnahoidjate moes ja turul mingi revolutsioon toimunud? Ma tahaksin ilusaid, pitsist, kergelt läbikumavaid, traadiga toestatud korviga rinnahoidjaid. Jõudsin eile käia lisaks M&S-le Triumphis ja La Senzas, kuid kõik, mis pakuti oli paksu polsterdusega kolekopsukad. OK, kui just korv polnud vatti täis topitud, siis mingist tugevast ja jäigast kangast oli pesuese siiski. Loodetavasti on asi siiski minu ajapuuduses ja selles, et pole mahti olnud korraliku pesušoppinguga tegelda.
Ei, mitte meil kodus. Juba esimese lumega nägin hiire või roti jälgi ümber osmiku, suurem peatus iga keldriakna juures. Aga nagu jälgedest näha, tehti tiir ümber maja ära ja suunduti aia alt naabrite juurde.
Hoopis lindude söögimaja all, kuhu ma ka rästastele teri poetan, on lume sisse käigud uuristatud. Kaks korda olen aknast näinud ka, kuidas rott seal tegutseb. No olgu, las ta olla, jätkub seemneid nii lindudele, oravatele kui rotile. Ja pealegi – on ju ka orav sisuliselt rott, vaid karvase sabaga.
Nii tolerantne olin ma seni, kuni reedel neljapäeval autol kiirendusel jõud ära kadus ja miski elektroonikaviga näitav tuluke põlema hakkas. Ja mis siis täna hoolduses selgus – rotid, raisad, on juhtmete kallal käinud! Garantii alla selline viga muidugi ei lähe.
Nuvot. Mis siis nüüd teha. Mürki ka nagu ei tihka panna, sest seda võivad ju linnudki sisse süüa, oravatest rääkimata.
Uh, ma jälestan neid elukaid! Kunagisest vanas poollagunenud puumajas asunud üürikast on väga elavad mälestused kooselust hiigelrotiga, kes keldrist ennast läbi köögipõranda meile tuppa näris ja pätsi leiba ühe öö jooksul ära hiivas. Brrrrrr!
Üks blogi:
Postimees Online:
Ja ei mingt viidet autorile, loomulikult. Räkimata sellest, et autoriga oleks ühendust võetud!
Häbi!
Ma olen sügavalt šokeeritud. Eilses Eesti Ekspressis ilmus üks väga vastik lugu autorilt, kes muideks on lisaks ajakirjanikuametile ka praktiseeriv psühholoog. Ei, ma ei lingi seda lugu, kes tahab, leiab üles. Aga lühidalt öeldes võttis pr ajakirjanik ühe USAs elava eesti naise blogist ilma tema käest küsimata pilte ja pikki tekstilõike ning avaldas need kasumit taotlevas ajalehes, pannes artiklile veel vastiku pealkirja.
See USAs elav naine on oma ajaveebi pidanud aastaid ja aastaid, teemaks tema pere. Ja tema peres kasvab üks imearmas tüdrukuke Regina, kes paraku põeb ajuvähki ning pärast paljusid operatsioone Reginale enam paranemislootust ei anta.
Ja kogu selle meeleheite ning vapruse riputas psühholoog, kelle amet eeldaks nagu veidikenegi empaatiavõimet, ajalehte, nii et ema sai asjast teada oma õe käest alles pärast lehe ilmumist! Eesti Ekspressi puhul pole ilmselt mõtet rääkida tekstide ja fotode autoriõigusest või ajakirjanikueetikast. Aga seda, et ühele niigi kannatavale emale põhjustati lisapisaraid, on eriti raske andeks anda.
Häbi!
No ma ei ole normaalne ikka. Eilne öö oli magamata, eks. Päeval tukastasin vast pool tundi, sest preili ei tahtnud toas magada. Täna käitub laps eeskujulikult – pool kümme tuttu, kell kolm söömine ja nüüd, kell viis, magab endiselt sügavalt. Mida teen aga mina? Passin kella kolmest üleval, sest uni lihtsalt ei tule! No ok, mul pea ka valutab, see segab. Ootan nüüd, et paracetamol mõjuma hakkaks, siis ehk saan magada ka.
Ma vist tean, miks eelmine öö käest läks. Nimelt tabas mind õhtul meeletu magusaisu ja ma ei suutnud end talitseda enne, kui kümmekond šokolaadikommi olid leidnud tee mu sisemusse. Seni olin šoksiga ettevaatlikult ja ühe tükikese kaupa toimetanud – ikkagi allergeen ja pidavat ka gaase tegema. Nüüd sain õppetunni kätte ja magusahimu tekkides meenutan seda ööd.
Teine võimalus on, et kurja juureks oli sibul, mida kotlettidesse panin ja siis õhtusöögina manustasin. Kaks kuud olen sibula- ja küüslauguvabalt elanud, igaks juhuks jätkan. Oeh, elagu maitsetud toidud.
Kuigi ei saa ka välistada, et põhjus oli hoopis tähtede seisus.
Ma ei saa aru. Kas siiamaani siis Tallinnas tramme ja busse ei koristatudki? Kui koristati, siis kas nüüd praegused koristajad saavad kinga? Või hakatakse topelt koristama?
Vaadake seda reklaami. Mis on valesti? Ma ei suuda enam, pean alati kanalit vahetama, kui see reklaam tuleb, lihtsalt liiga friiki on (kuigi tegelikult on ilmselt tegu eriti lohaka montaazhiga) või siis on noor Uudmäe tõeline geenius või hoopiski ufo.
Ma olin seni arvanud, et Nõmme on siuke rahulik kant. Kuid eile nägin keset päikselist ja päist naistepäeva, kuidas porine pereauto rammis tsikli tee äärde ja kui tsikkel siis hoopis läbi pargi minema sõitis, kargas autost välja mees, pystol pihus, ja karjus: “Seis! Tulistan!” Laskmiseks õnneks siiski ei läinud, mees sihtis natsa aega kaugenevat mootorratturit, ronis siis vandudes autosse ja sõitis minema. Me vahtisime lolli näoga järele. Ju nad olid siis mõnel varasemal ristmikul tylli läinud vms. Arvete klaarimine Eesti moodi?
Geniali mängisime eile ema juures paar ringi. Tore mäng, põhim6tteliselt Doomino edasiarendus. Olla sobilik 8-aastastele :p
Unekotike t6lkis tuntud laulu google abiga inglise keelde ja sai sellise tulemuse. Ma pidin laua alla kukkuma :)
Jää vabaks, Eesti meri!
Jää vabaks, Eesti pind!
Siis tuisku ega tormi
ei karda eesti rind!
Tulemus:
Ice-free, for the sea!
Ice-free, for the surface!
Belisle and the storm
Estonia is not afraid of boobs!
Lihtsalt mainin, et mul on nyyd j2lle see periood, kus ma magada ei saa. 2rge igaks juhuks helistage. hammustan.
Kommentaarid