Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi

Sada aastat pole balletti vaatamas käinud, seega tuli igaks juhuks alustada lasteetendusega. Ei kahetse, mitte yks põrm. Esiteks oli kogu see lugu niivõrd lustlik ja haarav, teiseks oli tõeliselt lahe ja efektne lavakujundus ja valgustus. Ja muidugi muusika ja koreograafia, tantsijatest rääkimata. Viis pluss etendus! Ja lapsed saalis nautisid täiega, ent tykis oli palju nalju ja viiteid ka täiskasvanutele. Tore algus pyhapäevale oli :)

Foto on siit

Klammi sõda

VAT-teater mängib juba ammu-ammu Kai Henseli tükki “Klammi sõda”, kuid mina jõudsin seda alles nüüd vaatama. Tegelikult ma ei mäletagi, millal viimati VATi etendust sai vaadatud, äkki polegi kunagi? Häbiasi.

Tükk oli hea. Nüüdsek No-teatrisse ümber kolinud Marika Vaarik on maha saanud superrolliga, esitades sellise jõulise emotsioonide kaskaadi, et mitu korda oli tahtmine püsti hüpata. Ma sisu ei hakka ümber jutustama, äkki mõni tahab veel vaatama minna, kuid üldjoontes toimus tegevus klassiruumis, kus õpilased olid õpetajale kuulutanud sõja – boikoti.

Pärast oli ka väike arutelu publikuga ja võimalus stsenaariumi muuta. Ma sain aru, et tavaliselt  vaatavad seda etendust nooremad inimesed, paljud on ise kooliõpilased. Meiega samal ajal oli saali saabunud pensionäride grupp, kellest häälekamate ja julgemate arvamused arutelu ajal ajasid kohati ihukarvad püsti. Loodetavasti ei tööta ükski neist õpetajana või ei puutu muidu liiga palju pubekatega kokku. Uhh.

Foto on pärit teater.ee leheküljelt.

Kino, kirjandus teater 2008

Kokkuvõte 2007. aasta kino-, kirjanduse- ja teatrielamustest ilmus siin.

2008 oli päris filmi- ja raamaturohke, ka teatrisse jõudsin, ent siiski mitte nii palju kui plaanitud. Aga alustagem otsast.

Filme sai vaadatud 58, mis on oluliselt rohkem kui 2007. Arvesse läksid ikka otsast lõpuni ja süvenenult nähtud, mitte telekas taustaks jooksvad või pooleli jäänud linateosed. Kinos käisin päris palju, ka DVD-d olid abiks ja vahel tuli isegi telekastist midagi väärtuslikku või lihtsalt lõbusat. Endiselt olen Sõpruse kino fänn, ehkki kõike seal pakutavat vaadata ei jaksa. Samas seda nimekirja vaadates – tohutult teiste hulgas esile ei kerki ükski film, oli palju häid asju. Aga ma pole eriline filmifriik ka, ausalt öeldes.

49 raamatut. Vaat kus, täpselt sama arv, mis aasta varem. Meeldejäävamad? Akunin, endiselt (ammu pole talt eesti keeles midagi uut ilmunud). Stephen Kingi Tumeda torni sari. Mitmed head elulood. Fännan edasi Loomingu Raamatukogu.

Teatris vaatasin ära vaid viis etendust. Linnateatri omad olid head, samuti üllatas Pärija Otepää linnamäel. GEP oli ka päris vahva, aga teise vaatuse venimist mäletan siiani.

Kuidas algaval aastal kultuuriga olema saab… kardan, et kogused vähenevad ja süveneva ajanappuse tõttu tuleb varasemast enam valida, mida lugeda-vaadata. Aga eks lõpuks aeg annab arutust (ja loodetavasti ka arukust).

GEP

GEP oli kahlemata v2ga tore etendus, kuid NO-kamp on teinud paremaid asju.

Selliseid, kus tuled saalist v2lja ja oled terve 6htu v6i lausa mitu p2eva puuga p2he saanud. Seekord sellist tunnet ei olnud ja l2bitorgatud kondoomiga ka pihta ei saanud. Aga v6is vaadata kyll, ei kahetse. Ja lavakujundus oli super.

Kas teie meelest on Rasmus Kaljuj2rv samuti Brad Pitti n2gu? Ma ei leidnud head pilti, kuid lives vaadates on neis midagi lausa h2irivalt sarnast. Nt seksikad l6uap2rad.