You are currently browsing the tag archive for the ‘reis’ tag.
Piretil on vedanud. Tal on kaks vanavanaema ja üks vanavanaisa. Ja lisaks kõigele muule elavad nad kõik nii lähestikku, et neid saab ühe päevaga külastada. Eile toimuski Pireti senise elu pikim reis – autoga hommikul vara Tallinnast Pärnu (see magati mõnusasti maha), seal poolteist tundi mõnusat siputamist ja jutustamist minu vanaema ja vanaisaga:
Kui uni neiukese jälle maha murdis, sõitsime mõnikümmend kilomeetrit edasi Viljandi poole T-moni vanaema juurde, kus jälle siputati ja jutustati ja tehti pikem kärutiir. Lisaks tehti veidi heina ja muid tähtsaid maatöid, mida Piret kõhukotist inspekteeris. Piret väsis sellest kõigest nii ära, et tegi viimaste aegade rekorilise 2,5 tunnise lõunauinaku. No maaõhk ikkagi:
Me ei olnud kodust lahkudes kindlad, kas jääme ööseks ka või sõidame õhtul koju. Sõitsime ikka koju, sest Piretit tegi kodust eemal olemine ikka üsna närviliseks, isegi söömine kippus vaid läbi nutu ja vaeva õnnestuma. Ja nagu varemgi juttu olnud, on söömine meil sünnist saati veidi õrnem teema ning nagu närvilisem olukord on, nii on söömisega nihusti.
Koduteel magas Piret vaid pool tundi ja oli ülejäänud 1,5 tundi autos üleval. Üllataval kombel pidas ta väga hästi vastu – retsis oma mänguämblikku ja jutustas, alles Tallinna piiri ületamisel hakkas virisema.
Lumi krudiseb seal jalge all ja Kaukajärvi järve peal saab uisutada. Täna õhtul olla virmalisedki taevasse ilmunud, aga meie olime siis paraku juba laevas ja teel tagasi.
Oh millal, millal on Eestis selline mugav rongiliiklus, nagu on Helsingi ja Tampere vahel? Rong sõidab 150ga, istud teisel korrusel mugavas tugitoolis ja isegi jalgadele on ruumi maa ja ilm…
… nüüd siis käisime Pariisis ka, puhkamas ja nautimas, mitte töötamas. Hullult palav oli, 32 kraadi varjus, aga varju polnudki. Aga muidu – Pariis on ju teadupoolest romantika päälinn ja just seda oli ta ka neil päevil. Ja seda ma poleks uskunudki, et näen paarisaja meetri kaugusel lives Tour de France’i autasustamist. Peaaegu oleks ka Obamaga kokku põrganud Invaliidide väljakul, jäime vähem kui 24 tundi hiljaks.
Puhkus endiselt jätkub :)
Käisin eile, sutsti, Leedus. Vaatsin veidi laevaehitamise tehast, aga need suured metallijurakad ei näinud üldse laevade moodi välja. Pressikonverentsi ruumis wifit ka ei olnud, ent keegi peale minu ei paistnud sellest puudust tundvat. Klaipeda kruiisisadamas on seline aga tore skulptuur saabujatele ja lahkujatele lehvitamas.
Ma olen täitsa elus, ärge muretsege. Mul on lihtsalt puhkus ja naasime T-moniga just Türgist, kus tähistasime oma esimest pulma-aastapäeva. Kaheksa päeva päikest, Vahemerd, mägesid, raftingut mägijõgedel, laevasõitu, päevitamist, maasikaid, EfESi õlut jne jne. Lisaks päikesest põlenud õlad ja kerge reisipohmell. Minge ka, tore on.
Kommentaarid