You are currently browsing the tag archive for the ‘puhkus’ tag.
Otsustasime veeta täna stressivaba perekondliku päeva Vabaõhumuuseumis. Kõigepealt ma muidugi ajasin siiski stressi üles, sest uus äsja ostetud peen turvatool ei lähe selg-ees asendis siiski nii lamavasse asendisse, kui minu arust peaks (lähen poodi küsima, kas paigaldasime ikka õigesti), ent lühikese sõidu kodust Rocca al Maresse saime siiski tehtud. Muuseumis Piret magas, sõi, hängis ringi, vaatas vanu maju, tutvus kaheksajapoolekuuste Richardi ja Lennartiga (kaks nii kena poissi korraga tõid Pipile lausa korraks pisara silma), käis Kolu kõrtsis, peesitas teki peal, sõi jälle ja magas. Oli täiesti edukas päev. Mõlemad uned olid muidugi pooletunnised, aga noh, ega muud ei olnud oodata ka.
Ainult et ühe talu õue pealt aeti meid ära, kuna Saksa turistide grupp saabus. Öeldi, et minge olge oma lapsega seal tammede all hoopis tuulisel väljal. Ju me polnud siis piisavalt autentsed eestlased, keda turistidele näidata.
Umbes pooleaastase intervalliga tabab mind käsitööhullus. Kestab mõned kuud ja siis läheb üle. Nüüd tuli jälle peale. Eile hakkasin heegeldama ühte nunnut magamiskotti väikesele inimesele ja tegin tagumise tüki peaaegu valmis. See, et kapis on pooleli motiividest voodikate, mind eriti ei morjendanud – pole üldse isu seda vana projekti jätkata. Võib-olla harutan hoopis üles. Sest millegipärast üllatab mind alati see, kui kallis on lõng – isetehtud asjad ei tule tegelikult sugugi odavamad kui poe omad, isegi kui oma aega hinna sisse ei arvesta. Aga Kosmose vastas olevas väikeses lõngakaupluses on tõeliselt tore ja nunnu müüja, talle polnud kahju oma raha jätta. Ja eks isetegemise rõõm on ju ka hea asi.
Homme peaksime aga tsikkidega Saaremaale spaasse sõitma, olen seda oodanud juba kuu aega. Aga nüüd lubab ilmateade pühapäevaks hirmsat tormi ja terendab oht saarele vangi jääda. Mis ei läheks kohe üldse mitte. Ei teagi, mis nüüd saab :( Loodan siiski, et Eesti ilmateade eksib nagu tavaliselt.
Ja nüüd päeva küsimus: täna tuleb meile koju korstnapühkija. Huvitav, kas talle pigem meeldib, kui inimesed ta nööpi käpivad või on ta sellest juba pigem tüdinud? Mul oleks küll igasuguseid asju soovida…
Kuna ilmad muutusid ootamatult normaalseteks septembrilisteks, siis väisasime eile üle hulga aja loomaaeda. Rõõm on näha, kuidas loomaaed aasta-aastalt areneb ja euroopalikumaks muutub, samuti seda, et mõeldakse rohkem loomade kui inimeste peale. Loodetavasti saab varsti lõplikult hüvasti jätta kitsaste metallpuuridega, kus praegu elavad näiteks karud. Lõvile oli aga jube eriti uhke ja mõnus elamine püsti pandud. Loomade kuningas ise näitas aga ainult sabatutti.
Puhkus hakkabki otsi koomale tõmbama. Jube tihe kolmnädal on olnud, selle nädalavahetuse igatahes oleme kodused ja puhkame puhkusest :) Ent sõidetud on palju, uusi kohti nähtud palju ja eriti hea meel on, et palju armsaid inimesi sai ära nähtud. Kõikidesse kohtadesse ja kõikide inimesteni muidugi ei jõudnud, see kolm nädalat on ikka väga lühike aeg.
Puhkuse jooksul olen harjunud ka lõunauinakutega. Kuidas seda mõnusat traditsiooni ka tööajal jätkata saaks, tuleb veel nuputada. Keeldun ümber harjumast! Kas pole ebaõiglane, et lasteaia-aastatel on enamikule lastest lõunauni tüütu ja vastik kohustus. Täiskasvanuna annaks paljugi pärastlõunase uinakutunni eest…
Kaks päeva olen aga veel õndsas teadmatuses tööl toimuva osas, sest mu meili parool on aegunud ja ma ei saa lugeda kirju ega vaadata kalendrit. (aja)Lehti juba siiski natuke nuusutan.
… nüüd siis käisime Pariisis ka, puhkamas ja nautimas, mitte töötamas. Hullult palav oli, 32 kraadi varjus, aga varju polnudki. Aga muidu – Pariis on ju teadupoolest romantika päälinn ja just seda oli ta ka neil päevil. Ja seda ma poleks uskunudki, et näen paarisaja meetri kaugusel lives Tour de France’i autasustamist. Peaaegu oleks ka Obamaga kokku põrganud Invaliidide väljakul, jäime vähem kui 24 tundi hiljaks.
Puhkus endiselt jätkub :)
Vahepeal on olnud:
Brigaadi kokkutulek
Etendus “Pärija” Otepää linnamäel (minge vaadake, sel nädalavahel on viimased korrad)
Sarvedel külas nende maailma äärel asuvas elektrita talus ja kukeseenel käik
Road-trip Setumaalt mööda Peipsit üles Põhjarannikule, marsruudil Varstu-Räpina-Kallaste-Mustvee-Remniku-Vasknarva-Kuremäe-Toila.
Esimene oma peenralt korjatud maasikas – kui kõikjal on juba marjad läbi, siis mul hakkavad vaikselt valmima.
Puhkus jätkub. Telefon on hääletul režiimil.
Ma olen täitsa elus, aga kohutavalt asotsiaalne. Tööelu on läinud nii kiireks ja huvitavaks ja kui siis veel midagi sellist ka juhtub, nagu kukkuv lennuk, siis lihtsalt ei ole võimalik minna näiteks 1/4 Kiilakatest Küülikutest sünnipäevale. Millest on megakahju muidugi :(
Ehk õnnestub üht-teist peagi saabuva puhkuse ajal tasa teha (ja me läheme T-moniga Pariisi remontikat tegema ka!).
Ma olen täitsa elus, ärge muretsege. Mul on lihtsalt puhkus ja naasime T-moniga just Türgist, kus tähistasime oma esimest pulma-aastapäeva. Kaheksa päeva päikest, Vahemerd, mägesid, raftingut mägijõgedel, laevasõitu, päevitamist, maasikaid, EfESi õlut jne jne. Lisaks päikesest põlenud õlad ja kerge reisipohmell. Minge ka, tore on.
Kommentaarid