You are currently browsing the tag archive for the ‘kevad’ tag.
See titemajandus on üks igavene väljakutsete jada. Pidevalt tuleb asju, millest sa mitte õhkagi ei tea, aga millega on vaja end väga hästi kurssi viia, sest muidu kaotad nii ajas kui rahas kui ka lapse heaolus. Kuna on plirts ja plärts ja käes on märts, hakkasin üle vaatama kevadriiete varusid ja vaikselt kaubandusvõrgust uurima, et mida siis vaja ja saada on. Jõudsin järeldusele, et olemas pole eriti midagi ja kauplustes pakutav ajab ainult segadusse.
Nii, mis meil siis on:
Sügisel soetasin Huppa soodusmüügilt kevad/sügiskombeka nr 80. See on praegu Piretile pikkuselt üsna paras, isegi paar sentimeetrit kasvuruumi on. Aga miks see kombe nii ülimalt lai peab olema? Sinna mahuks ju lausa kaks last sisse. Nii et Huppa asju ma ilmselt enam ei osta. Aga üks kombe on siis olemas, tore. Samas sügiseni sellega ilmselt välja ei vea.
Ja siis on üks valge-roosaga H&Mi õhukese voodriga vihmajope nr 86, mis on üsna suur. Saab hakkama terve suve jahedamad õhtud ja sügise kah.
Ongi kõik.
Arunatuke ütleb, et ühest kombekast jääb väheks. Kuna olemasoleva näol on tegemist roosa riideesemega, mida ei tohi tsentrifuugida ega kuivatis kuivatada, ja kuna lapsed teatavasti armastavad end porilompidesse kõhuli heita, kuluks üks kombe veel ära. Soovitavalt poripruuni värvi :p Mis suurus see peaks aga olema? Ja mis firma oma? Võiks ju olla selline, mida ka sügisel kasutada saab, aga milles äsja kõndima õppinu end ka kevadel mugavalt tunneks. Lennet kiidetakse, sellel on vist suur kasvuvaru. Nr 80 Lenne? Samas on meil Lenne nr 80 talvekas, mis praegu igatepidi täpselt paras. Või hoopis komplekt traksipüksid + jope?
Käisin eile Ülemiste keskuses ja näppisin natuke laste kevadriideid ka. Hinnad on erinevad, lõiked ja värvid erinevad, firmad ka erinevad. Aga tuleb tunnistada, et mina katsudes küll aru ei saa, milline jope või kombe nüüd peab tuult ja niiskust ja milline mitte.No ja ilus ja praktiline võiks ju ka olla.
Siis on vaja osta ilmselt mõned paarid veekindlaid kindaid, selliseid, kus juba pöidlaosa eraldi. Ja mõned õhemad mütsid. No ja mingi hetk peab ka sukelduma jalanõude imelisse maailma, kuid neid pole mõtet ette muretseda.
Nii et kogenud lapsevanemate nõuanded on üliväga oodatud. Ja kui kellelgi on hästi hoitud kevad-sügisriideid alles(suurused 80 ja 86), siis neid võib kah müüa pakkuda. Eelistan taaskasutada :)
Suur kevad juba käes, mai ukse ees, aga minu aiandusprojekt on tänavu väga aeglaselt edenenud. Õieti polegi ma midagi teinud, täna kraamisin alles oma paar peenrakest ära. Tuli välja, et murulauk juba möllab, tüümian on ka talve üle elanud ja ajab uusi rohelisi lehti, petersell tärkab ka taas ja sidrunmeliss tõelise umbrohuna on asunud maitsetaimede kasti vallutama. Maha on vaja istutada piparmünt ja basiilik. Ja külvata spinatit ja lehtsalatit, tilli ka.
Lillekastis on mul üks püsik, mis mullu ei õitsenud, aga tänavu ajab suuri pungasid. Muidugi ma ei mäleta enam, kes ta selline on. Ja metsikult/segamini maha pandud karikakarde-saialillede jms puhmas on ka ennast ise külvanud, midagi sealt igatahes tärkamas on. Ma enne lillekasti midagi istutama ei hakka, kui on näha, mis sealt tuleb ja kuhu augud jäävad.
Muru sisse pandud sibulatest on ka üht-teist ennast välja ajanud ja õitsema hakanud, tulemas on ka lisa. Ja homme on vist kastanil pungad lahti, täna olid need viimse piiri peal.
Vihma oleks vaja, sellist sooja ja värskendavat.
Laps magab õues juba kolm tundi. ta ei saa ju üle magada, eks?
Sõltumatu ekspert naabrinaise ema näol teatas, et Pipi on nagu T-moni suust kukkunud.
Sirel on üleöö lehte läinud ja õunapuude õiepungad kohe plahvatavad. Mina sain aia riisutud ja veel pool tundi aiakiiges mõnuletud, nüüd on põsed mõnusalt punased. Oh, see tuleb mõnus suvi, ma tunnen!
Mul on üks lihtne, aga ilus unistus. Selles unistuses on kaunis kevad- või suvepäev, päike paistab, võib-olla isegi õunapuud õitsevad. Ja mina istun oma aiakiiges ja loen raamatut, joon teed, vaatan rahulolevalt oma kaunist muru ja äsja korda tehtud peenraid, päike soojendab ninaotsa ja tedretäpid tulevad põskedele “plõnn” ja “plõnn”. Ja Pipi on sealsamas mu kõrval või õunapuu all varjus, vankris, magab sügavalt ja mõnuga.
Veel üleeile olin kindel, et see unistus küll ei täitu. Nimelt nõustus preili seni olema vaid liikuvas vankris. Kohe, kui seisma jäädi, oli kisa taevani ja lutt lendas ka kõrges kaares. Aga eile ma õue minnes ainult korraks põikasin aiast läbi ja ma sain endalegi üllatuseks tund aega muru riisuda! Ja täna jälle! Okei, iga viie minti tagant tuleb käia korra käru loksutamas, aga tegemist on siiski suurepärase progressiga. Võib-olla ma saangi siiski sel suvel midagi aias ära teha ja pärast kiiges mõnuleda ka. Praegu on aga pool meie murust vanast kulust puhastatud, pool vajab veel tööd. Tähelepanek järgmiseks sügiseks: niida muru ka enne lume tulekut!
Kevad algab täna! :D ära jõudsin oodata!
Paks lumi on alles maas ja taevast sajab teist päeva mingit jubedat ollust alla, aga vahepealsed päikselised ilmad panid mul näpud sygelema ja minus uinunud rohenäpp ärkas taas. Eile olin valmis juba bussiga Hortesesse sõitma, kuid õnneks saime MSN-s Kirjatsuraga kokkuleppele, et lähme täna ja autoga ja hoopis Hansaplanti. Mul oli soov osta maitsetaimi ja seemneid ja vaadata, mida ägedat veel pakutakse.
Ka toakassid oskavad kevadisest päikesest rõõmu tunda – ahju kõrval oli täna hommikul just yks mõnus päikeselaik. Pilti tegi T-mon.
Novot, Ieska siin nõudis, et kus pildid on. Nartsissid on need, mis ma ise maha panin ja sinililled elavad ise oma elu :)
Lillekastid on ka valmis ja värvitud. Nüüd tuleb muld sisse tuua ja oodata, et öökülmad mööda saaks. Siis võib aknalaua elukad õue viia.
Kommentaarid