You are currently browsing the tag archive for the ‘kass’ tag.
Ühel väikesel poisil on kaks kassi ja talle meeldivad tema kiisud väga. Õnnetuseks aga selgus, et tema terviseprobleemid on just seotud nende kiisudega – lapsel diagnoositi kassiallergia. Allergia on kinnitust saanud ka nn “välistamise” teel – kui ema ja isa poisi Saaremaale viisid, kus majapidamises kasse pole, kadusid ka probleemid.
Nüüd on väikese poisi emal süda valu täis – kiisudele tuleb leida uus kodu. Ma olen neid kasse ise näinud – nad on läikivad, terved, rõõmsad ja lastesõbralikud.
Kui tunned, et võiksid neile tordeatele kassidele kodu pakkuda või tead kedagi, kes lemmiklooma vajab, siis kirjuta väikese poisi emale aadressil unekott ät gmail.com
Lähemalt saab kiisude kohta lugeda ja piltegi näha SIIT
Viimastel nädalatel on meie nelja ja pooleaastane eluaegne toakass Punk otsustanud, et aitab – ka temas on teine pool, kellel hoopis seiklejalikum hing sees. Korra, just aasta tagasi, on see rahutu teinepool juba ennast ilmutanud.
Vahepeal on olnud rahu majas. Ehkki oleme sunnitud olnud vannitoa akent vahel lahti hoidma – vannituba läheb muidu liiga rõskeks, põrandakütet aga kuumade suveilmadega kasutada ei tahaks – on kassid viisakalt vaid väljavaatamisega ja värske õhu nuusutamisega piirdunud. No teine korrus ikkagi, pole just mingi pisike hüpe. Eelmisel nädalal märkasin aga korraga, et päev otsa pole Punki kuskil näinud. Vaatsin aknast välja ja seal ta istuski kastanipuu all. Läksin ja tõin tuppa. Täna, kui Pipiga jalutamast tulime, kõndis ta ise mulle meie hoovi peal vastu ja nõudis tuppalaskmist.
Huvitav, kas ta kavatseb nüüd vabakäigukassiks hakata? Kahjuks ei saa talle kuidagi ise tuppa pääsemiseks redelit organiseerida.
Kung-Fu on sellest kõigest sügavalt häiritud ja sisiseb Pungi peale iga kord, kui see tuppa tuuakse. Äkki kadedusest?
Mu aiandusprojekt on tänavu suht ula peal. Panin igasugu asju kevadel maha küll, aga edasi jätsin nad omapäi – las kasvavad, kui tahavad. Suuremat umbrohtu olen ikka korjanud ja kuumadel perioodidel veidi kastnud, aga süsteemitult. Tulemuseks on see, et mu maitsetaimede peenar ei idane ega mädane – midagi nagu kasvab, aga mitte sellisesse suurusesse, et tarbida saaks.
Täna leidsin süüdlase: naabermaja mutikese kass käib mu peenras magamas! Ajasin teda sealt kolm korda ära, sest nagu selja pöörasin, nii oli kõuts jälle mu salati ja spinati peal peesitamas. Hea on teada, et põhjuseks pole minu laiskus, vaid et süüdlane on mujal :p
Ka toakassid oskavad kevadisest päikesest rõõmu tunda – ahju kõrval oli täna hommikul just yks mõnus päikeselaik. Pilti tegi T-mon.
Tulin tuppa ja Punk oli end padja alla lebasklema sättinud. Lihtsalt nii armas.
Kui kaheaastane ja viiekuune on täiesti endast väljas, hysteeriline nutt kahest kõrist kestab juba pool tundi ja keerab vaid tuure juurde hoolimata ema pingutustest, siis tuleb võtta yks kass ja tuppa kõndima lasta. Hoobilt on kaheaastase tähelepanu garanteeritud ja ka viiekuune jääb vaikseks. Hakkab varsti naeratamagi, kui suurem õde teda oma nutuga enam ei ehmata. Veerand tundi hiljem kostab toast vaid naeru ja jutuvadinat ning kass võib oma koju tagasi minna.
Hea töö, Kung-Fu!
Hiljem ircus:
[20:21:17] <@Gea> titad j2lle nutavad, tea, kas peab uuesti kassi viima neile_
[20:21:45] <@String> tea, kuidas kiisud sellesse suhtuvad?
[20:21:58] <@Gea> kungfu oli v2ga rahul
[20:22:10] <@Gea> nurrus ja nautis tähelepanu
[20:24:29] <@Gea> aga hirmu ajas peale kyll, kaks juntsut hysteeriliselt röögivad, no mis sa teed
[20:24:41] <+T-mon> selle asja nimi on tulevik
[20:24:47] <@Gea> t-mon, karta on
[20:24:55] <@Gea> õnneks mul on kassid käepärast võtta alati
[20:25:09] <+T-mon> see kungfu oli ilmselt alguse asi
[20:25:19] <+T-mon> hiljem harjub ja ei l2he siis korda
[20:25:22] <@Gea> järgmine kord viin Pungi
[20:25:29] <@Gea> ja peame ikka koera võtma
[20:25:44] <+T-mon> kui sa oleks ennast meega kokku m22rinud ja suled kylge riputanud, oleks nad kah vait j22nud ehmatusest
Paar kuud tagasi steriliseerisime oma kiisupreilid ära. Mingeid kõrval- ega järelnähte pole tuvastanud – mängivad endiselt palju, magavad endiselt palju, karv on ilus ja läigib, pahandust tehakse ka mõnuga. Normaalsed kassid. Aga paar päeva tagasi avastasin, et alles hiljuti ostetud neljakilone krõbuskikott on tühjaks saanud kuidagi erakordselt kiiresti. Ning kasside kauss on samuti kogu aeg tühi. Ja üldse on kodus ohtlik liikuda, sest kaks ümber jalgade väänlevat ja etteheitvalt näuguvat elukat üritavad mind pidevalt vannituppa oma tühja kaussi vaatama ekskortida.
Nii et näljaseks on meie kassid küll muutunud, samas peki lisandumist pole (veel?) märgata. Peab vist esimest korda ette võtma toidukoguste mõõtmise, et teada saada, kas nad söövad nii palju kui vaja või oluliselt rohkem – steriliseeritud toakassidena on neil kalduvus ülekaalulisusele, mis pole ju tervisele teps mitte hea.
Pilt on pärit siit ja omab illustreerivat tähendust (veel?) ;)
Alles nad olid nii pisikesed, et mahtusid kahekesi yhe peo peale 2ra ning Punk ehmatas end hiirega kohtudes poolsurnuks. Nyyd on igavesed volaskid. Aga m2ngur66mu neil ikka jagub. Head kassid on! Hiiri pole nad kahjuks v6i 6nneks enam n2inud.
Kahju, et mul nende titeeast yhtegi pilti alles pole.
Eile õhtul, kui ujumast koju jõudsin, avanes selline vaatepilt. Isegi vastu ei viitsitud mulle tulla, vaid põõnati mõnuga edasi.
Kung-Fu on viimastel nädalatel lapsendanud ühe mänguhiire. Tassib seda kaasas, lakub, räägib temaga pikalt juttu. Ja toob oma “poja” ka üsna tihti mulle sülle, et vaadaku ja imetlegu ma. Ma alguses ei tabanud muidugi ära, et tegemist on pojaga, vaid rõõmustasin, et näe, kass toob mulle mänguasja nagu koer. Ja siis muudkui loopisin seda elukat ja oi kui etteheitvalt kurrudes Kung-Fu siis seda räsitud ja näsitud mänguasja päästma ruttas.
Täna oli suur traagika, kui kass hommikul ei mäletanud, kuhu ta poja jätnud on. Pidin siis aitama otsida, õnneks tuli diivani alt välja.
Irve ja Co käisid reedel külas ja Irve sai mu kassi pildile eriti ulmelisena. Väike deemon!
Olen täna nagu suure pere ema – põetan tõbist T-monit ja kaht opilt tulnud kassi. T-mon jonnib, ei taha kibedat rohtu võtta, aga vähemalt püsib vagusi teki all. Kassid tuigerdavad aga mööda tuba ringi ja mul on tunne, nagu mul oleks äsja kõndima õppinud, ent mitte veel end kindlalt tundvad kaksikud lapsed. Loomulikult vudivad nad eri suundadesse, üritavad ronida ohtlikesse kohtadesse ja kukuvad kogu aeg kummuli.
Tundub siiski, et narkoosist toibumine neil edeneb. Samm läheb tasapisi üha otsemaks. Oksendanud pole kumbki. Ma karstin ausalt öeldes hullemat. Kliinikus oli Punk igatahes nii kuraasi täis, et ei lasknud arstil ennast transpordipuuri tõsta, ähvardas hammustada. Kung-Fu aga hüppas äsja ahju otsa ja magab nüüd seal.
Eilne Kalev Spas ujumas käik oli yks ebaõnnestumiste jada. Kõigepealt oli mu kanaaju trikoo maha unustanud. õnneks meenus, et Aia tänava Rimis on mingi imelik pesupood, kus on akna peal reklaamid “rinnahoidja 20 krooniga”. Sain sealt sotaga yhe jubeda penskarite trikoo, aga yhekordseks kasutamiseks sobis kyll. Lootsin vaid, et yhtegi tuttavat ei kohta ujulas – ei kohanud ka (ehkki aurusaunast läksid kõik ära, kui mina sinna saabusin, loodetavasti oli see juhus).
Teine ebameeldiv yllatus tabas mind pärast ujumist dushiruumi minnes. Kalev Spas on selline kord, et pesemisasjade ja rätikute jaoks on dushiruumis eraldi koht, sellised väiksed torud, kuhu sisse saad oma asjad jätta. Kui neile kapi juurde järele minna, siis tilgutaks ju riietusruumi kõik vett täis. No vot ja minu rätikut seal torus enam ei olnud, ehkki pesemisasjad olid kenasti alles :( Tammusin siis nõutuna ringi ja käisin ka riietusruumis kontrollimas, ega kanaaju jälle ei tegutse ja rätikut tegelikult kappi ei unustanud, aga ei. Seejuures märkasin, et yhel riietuval tshikil oli samasugune rätik tooli peal hunnikus. Ta väitis aga, et on täiesti kindel, et see on tema oma ja kuna mul nime sisse tikitud polnud, tuli taanduda ja kuidagi siiski ilma rätita kuivaks saada. Niuks. Administraator tegi pärast suured silmad ja ytles, et esimest korda kuuleb sellist asja, varem kyll nende spaas nii pole juhtunud.
Nyyd tuleb mittesujuv teemavahetus – täna saavad meie emastest kiisudest steriilsed kiisud. Ei saa 6elda, et ma mures poleks. Loodetavasti antakse kliinikust mulle kätte adekvaatsed elukad, mitte alles magavad. Ja nagu kiuste on kodus juba mitmendat päeva vahelduvinternet ja Elion vaid lubab, aga ei tee midagi. õhtul on vaja aga kodukontoris olla, et kassidele peale passida. Ikaldusehooaeg jätkub vist.
Olime täna ca neli tundi kodust ära. Kui lahkusime, kassid magasid nunnult diivanil. Kui saabusime, oli pilt sama. Aga mis vahepeal toimus? Sellest saab aimu veebikaamera vahendusel. Olgu öeldud, et kassidel on laua peal käimine rangelt keelatud ja nad teavad seda suurepäraselt. Seda enam nauditakse aga olukorda siis, kui majas peremehed ollakse. Kaabakad!
Eile käsisime aga tšikkidega hoopis Kalev Spas mulistamas, Kuressaare asemel, kuhu tormi tõttu me ei saanudki. Oli ka mõnus, ehkki saare pääl oleks ikka teine asi olnud. Ja pärast Hellas Hundis – ma ei teadnudki, et sealne tuunikala salat nii hea on! Teinekord tuleb sinna lõunat sööma minna. Kui vaid ettekandjatibi nii hirmsasti silmi poleks pööritanud soovi peale eraldi arveid saada…
Kui koju laekusin, oli siin drägunipõrgu – T-mon ju oli arvestanud naisevaba nädalavahega (minu ja dräguni suhetest tuleks kunagi teha hoopis eraldi postitus). Mina vaatasin hoopis ära filmi “Prohvet” (Next), mõnusalt lühike oli (ma ei salli aeda trendi kõik filmid ligi kolmetunnisteks venitada, enamasti hakkab igav). Ja kui peaosas on Nicolas Cage ja stsenaarium põhineb Philip K. Dicki jutul, siis ei saagi vilets asi välja kukkuda.
Kommentaarid