Kõik sai alguse sellest, et eelmisel pühapäeval läks Agne meie juurest külast otse iluuisutrenni. Ja meie Pipiga möllisime ennast kaasa, sest tahtsime näha, mis imetrikke see Agne juba jää peal teha oskab. No oskab ikka küll! Edaspidi ja tagurpidi ja püsti ja kükkis ja… Boonusena toimus väljaku teisel poolel laste trenn. Ning Piret seisis 45 minutit piirde taga, suu ammuli ja silmad pärani, olles lihtsalt lummatud. Sai siis lubatud, et järgmisel pühapäeval enne trenni viib Agne lapse esimest korda jääle.

Oi see nädal oli pikk. Iga hommik algas küsimusega, mis päev täna on ja mitu päeva on veel pühapäevani. Ja küll oli palju arutelu selle üle, mida selga panna :) Sest mis seal salata, iluuisutajate seelikud avaldasid Pipile ikka tohutult muljet. Leppisime siiski kokku, et esimesel korral on jalas lumepüksid, kuna nendega on hea pehme kukkuda.

Lõpuks jõudiski kauaoodatud pühapäeva õhtu kätte ning sõitsime Premia jäähalli. Uisud laenutatud, tuli kõigepealt harjutada uiskudega kõndimist tavalisel maal. Ja siis jääle! Kokku olid Pipi-Agne koos jääl 20 minutit, mis on umbes kolm korda kauem, kui ma eeldasin. Olin täiesti valmis selleks, et paari minuti pärast nõutakse ära. Aga ei, läbi “uisutati” 1,5 ringi ümber areeni ja lõpus hoidis Piret Agnel vaid ühe käega käest kinni. Siis tuli aga väsimus, aga mitte tüdimus. Lepiti kokku, et varsti jälle!