Piret käis 5 nädalat lasteaias ja hakkas siis öösel vastu kolmapäeva köhima, hiljem lisandus vastik paks nohu. Nii oleme juba neljandat päeva tubased ja vaatame päikselist pakaseilma (või pakaselist päikseilma) aknast. Õnneks toimub lindude söögimajas selline seebiooper, et igav ei hakka. Kõigepealt tulevad hommikul tihased, hästi aralt. Kiiresti-kiire seeme noka vahele ja minema. Rohevindid on julgemad, söövad kohapeal ja suure karjaga, ikka 20 tükki korraga. Aga siis saabub musträstas, kes väiksemad lihtsalt minema peksab ja uhkes üksinduses toidu nahka paneb. Miks vindid talle küll kambakat ei tee?

Mul oleks vaja suuremas koguses vatiini, aga kuna T-mon on ära ja laps haige, siis Abakhani ei pääse. Niuks. Lõnga oleks ka vaja, näpud sügelevad ju ja igavavõitu on. Hakka või koristama!