You are currently browsing the monthly archive for jaanuar 2012.
See oli millalgi talve alguses, kui nägin Maiu juures üht lahedat pikka heegeldet ussi, mis lastele väga meeldis. Kuna lõngajääke oli kodus liigagi palju, siis otsustasin inspiratsiooni saanuna ise ka ühe teha. Paraku aga võttis uss hiigelmõõtmed. Ent valmis ta lõpuks sai ja Piret on tõeline fänn :)
Piret keeldub täielikult õhtusöögist. Kasutan argumenti, mis seni ikka aidanud: lapsed peavad sööma, et nad suureks saaksid kasvada. Piret: “Aga ma tahan väike olla!”
Mis siis ikka, eine jäi seekord vahele.
Piret käis 5 nädalat lasteaias ja hakkas siis öösel vastu kolmapäeva köhima, hiljem lisandus vastik paks nohu. Nii oleme juba neljandat päeva tubased ja vaatame päikselist pakaseilma (või pakaselist päikseilma) aknast. Õnneks toimub lindude söögimajas selline seebiooper, et igav ei hakka. Kõigepealt tulevad hommikul tihased, hästi aralt. Kiiresti-kiire seeme noka vahele ja minema. Rohevindid on julgemad, söövad kohapeal ja suure karjaga, ikka 20 tükki korraga. Aga siis saabub musträstas, kes väiksemad lihtsalt minema peksab ja uhkes üksinduses toidu nahka paneb. Miks vindid talle küll kambakat ei tee?
Mul oleks vaja suuremas koguses vatiini, aga kuna T-mon on ära ja laps haige, siis Abakhani ei pääse. Niuks. Lõnga oleks ka vaja, näpud sügelevad ju ja igavavõitu on. Hakka või koristama!
Lugesin eile Vahur Kersna elulooraamatu läbi. Ei kulunud ühte õhtutki. Jah, ma olen temaga nõus, et parem kirjutada ise, kui tead, et muidu kirjutab keegi teine ja oma mätta otsast, aga… Ega ma sellest raamatust Kersna kui inimese kohta nüüd küll midagi teada ei saanud. Mida ta mõtleb? Millised on ta väärtused ja põhimõtted? Kes ta ON? Praegu on see raamat eluloolistest sündmustest, kõik reeglina positiivsed ja kantud vaimust “olen kõva mees”. Seda, kui kõva mees ta on, korrutavad ka kümned sõbrad-tuttavad, kes raamatus oma arvamust avaldavad. Jah, muidugi on Kersna kõva mees, olen täiesti nõus – imeline ajakirjanik, tubli sportlane, andekas inimene. Pean temast väga lugu, ehkki isiklikult ei tunne. Aga on ju temalgi äkki õrnem, peidus pool nagu igal inimesel? Ei, raamatu järgi on ta lihtsalt üks superman, ainult lennata ei oska (aga see-eest hüppab teivast ja kõrgele).
Arvestades Kersna sõnaseadmisoskust ja ajakirjandusmeisterlikkust, oleks enda sisse vaatav teos olnud oluliselt nauditavam.
Mööda ei saa ma minna ka tõrvatilgast, mis oli tegelikult ka põhjuseks, miks ma seda raamatut ei ostnud, vaid laenasin. Nimelt Vilja Savisaare alastifoto pärast, mille raamatus avaldamiseks Kersna luba ei küsinud. No kuulge, nii lihtsalt ei tehta. On Su eksnaine nüüd kuulus või mitte, koosoldud aja jooksul tehtud pilte, eriti alastipilte, ei levitata. Džentelmenid nii ei tee!
Aga 5+ muidugi raamatu turunduse eest. On vist Eestis üks läbi aegade enim müüdud raamatuid? Üle 10 000 eksemplari. Ja õhtuseks meelelahutus-lugemiseks kõlbab küll.
Võta nüüd kinni, on see soolakambrikuuri (10x) teene või juhus, aga Piret on teinud lasteaias käimise kestvusrekordi – neli nädalat. Võib-olla sõnan nüüd ära ka, aga igatahes olen vaimselt valmis, kui peaks olema vaja teda veidikeseks jälle koju jätta. Seni oli ikka iga 2-3 nädala tagant vähemalt nohu või köha. Jube väsitavaks ja tüütuks läks see igaõhtune lasteaiast soolakambrisse sõit lõpuks küll. Lastel läks alguse-elevus kah üle ja hakkasid lollusi tegema, vahel isegi jonnima, kuigi kokkuvõttes käituti ju üsna mõistlikult. Nii et kel vaja, sellele soovitan Magdaleena polikliiniku tervisekeskust küll. Hind ja suhtumine täitsa normaalne, aegu on ka saada.
Eile hommikul käisime Pipiga üle mitme kuu ujulas. Mingi totaalne muutumine on toimunud – laps julges basseini äärelt vette hüpata, jalad põhjast lahti lasta ja kätiste abil nii kõhuli kui ka selili sumada, vahel ülepea vee alla vajumisest välja tegemata. Varem on ta ikka üsna arglik olnud, ehkki vesi iseenesest on meeldinud. Nõudis ka suurde basseini, lubasin, et järgmine kord läheme. Tubli tüdruk!
1) Ma olen nüüd enam-vähem järjest ehk paari nädala jooksul ära vaadanud kolm osa Rootsi versiooni “Lohetätoveeringuga tüdrukust” ja Hollywoodi variandi esimesest osast. Eile kinost tulles tundus mulle, et Rootsi ja Meerika variandid on nii erinevad, et neid on võimatu võrrelda. Mõlemad on head. Ja pole just palju filme, mis võivad kesta 2,5 tundi ja mille jooksul ei hakka igav. Täna hommikul ärgates oli selginenud aga arvamus, et Rootsi oma meeldib natukene rohkem – tabab enam raamatu õhustikku, ei ole nii tempokas ja nii “krimka”. Rootsi Miikael on ka rohkem ajakirjanik, Lisbethid on mõlemas versioonis väga lahedad. Ja Hollywoodi filmi viimases veerandis olid traagelniidid näha – nad olid raamatuga võrreldes kogu uurimisprotsessi nii palju lihtsustanud ja kokku tõmmanud, et lõpplahenduseni jõudmine ei olnud enam päris loogiline. Enam-vähem lambist arvasid peategelased, et äkki on nii, ja siis,üllatus-üllatus, oligi. Aga soovitan vaadata mõlemaid versioone ja muidugi lugeda raamatut ka. Raamat on ikka kõikse parem!
2) Käisime juba teist korda Gotsus söömas. Lisaks frititud kanale tuleb seal eelroana kindlasti võtta riisirulle. No niii head! Mul oli hirmus vürtsise toidu isu ja võtsin ka vürtsika nuudlisupi köögiviljadega. Olin kui väike lohe, pisarad jooksid. Ehk et läksin liiale. Aga hea oli!
3) Viimane lugemiselamus on aga Eveli Kauri “Käsitööpäevik“. Eveli blogi lugeja olen juba ammu, seega oskasin aimata, mida raamatust oodata. Siiski oli see ootamatult veel mõnusam, südamlikum, värvikam ja ilusam. Jah, käsitöö tegemisest ja maal elamisest saab kirjutada nii, et lugejale jääb sisse nõnda soe tunne. Kui kahju, et ma õmmelda ei oska, kudumise äkki tuletan isegi meelde, kooliajal sai ju kampsuneid-salle-kindaid kootud küll.
Reklaamin sellist vahvat kohta vanalinnas Pikal tänaval nagu Lastekirjanduse Keskus. Ülimalt hubane maja, lastesõbralik ja vahva suhtumine, lasteraamatukogu ja tasuta (!) ringid põngerjatele. Eile väisasime esmakordselt 2-3 aastastele mõeldud muinasjututundi ja see oli küll üks väärt üritus. Lapsi oli viis või kuus, koos juhendajaga lauldi ja mängiti ringmänge, sai kuulata muinasjuttu, meisterdada vatist lumepalle ja pärast niisama mängida. Tagatipuks veel Grimmi muinasjuttude illustratsioonide näitust vaadata. Pole just palju kohti, kus oleks nii mõnus õhkkond ja seda mitte raha eest, vaid igast töötajast tõesti õhkas soovi ja tahtmist lapsi raamatute juurde juhatada.
Meil on ilma autota sinna Pika tänava tahaotsa siiski üsna vaevarikas liikuda, kuid loodetavasti jõuame muinasjututundi nii mõnigi kord veel. Seetõttu ei astunud me veel raamatukogu kundeks. Kesklinna inimestele on selle maja külastamine aga lausa poolkohustuslik!
Pildil oleme teel koju ja ootame Vabaduse platsil bussi.
Leidsin sahtlipõhjast üles oma iPod Shuffle, mida pole ikka mitu aastat kasutanud. Kuna iTunes on arvutist ammu eemaldatud ja uuesti tirida hetkel vähemalt ei viitsi/saa/taha, siis on ainus võimalus teada saada, mis mängijal peal on, kõik läbi kuulata. Praegu olen tuvastanud Hannah, Inese ja Chalice’i, kõik kõlavad pärast pikka pausi värskelt ja väga healt :) Teengi nüüd ühe pikema jalutuskäigu, muusika kõrvas. Nimelt läheb iPod mu ämmaga täna õhtul lennureisile, selle muusikaga, mis seal peal on. Ja kuna muusikamaitse iseloomustab inimest üsnagi palju, peaks kontrollima, ega seal midagi väga hirmsat peal pole (ma kahtlustan, et isegi Chalice võib juba natuke liiast olla).
Värskemad taiesed lasteaiast :)
Näe, nagu koju jäin, nii on aega sportida. Ja söön ka kohe tervislikumalt. 3 nädalaga juures vaid 800 grammi, mis võrreldes eelmiste kuudega on great success.
Sportlikud tegevused on hea kirja panna Endomondosse, nii et kes ka seal, võtke mind oma sõpsiks ;)
Jaanuarikuu spordipäevik:
2. jaanuar – jooga 60 min
3. jaanuar – ujumine 300 m 45 min
3. jaanuar – kõnd 1,79 km 21 min 41 sek
6. jaanuar – võimlemine 59 min
7. jaanuar – kõnd 1,75 km 29 min (seejuures last kelguga järel vedades)
8. jaanuar – võimlemine 60 min
9. jaanuar – jooga 60 min
10. jaanuar – kõnd 5,86 km 1 h 20 min
Tempod on muidugi kilpkonnale omased :)
Kommentaarid