You are currently browsing the monthly archive for juuli, 2009.
Päev enne 4. kuu sünnipäeva kaalub Pipi 7800 gr (kuu ajaga juurde võtnud 690 gr) ja on 68 cm pikk (juures 1 cm). See pikkusevärk on ilmselt veaga, sest eelmisel arstivisiidil jalas olnud ja täitsa parajad püksid on täiega kukekad nüüd. Aga proovi sa sellist vingerdavat põrnikat mõõta, paaricm-ne viga siia-sinna on ilmselt loomulik. Igatahes kannab Piret juba kaks nädalat nr 74 riideid.
Kolme kuu vaktsiini, millega poogitakse miski 5-6 haiguse vastu, saime ka täna kätte, Piret ei teinud süsti peale piiksugi.
Igemeid vaatas arst ka ja tuvastas, et alumine ige on täitsa paistes ja hambad mis hambad on tulemas. Millal nad aga lõikuda võiks, kes teab – võibolla homme, võibolla kahe kuu pärast. Seni pole lootustki rahulikumatele öödele.
Mida siis neljakuune Pipi oskab:
* ühel päeval demos, et oskab seljalt kõhuli keerata, kuid pole seda enam korranud. Ilmselt ei viitsi. Külgedele pöörab ennast küll;
* veedab meelsasti aega kõhuli. Haarab kõhuli olles mänguasja, lohistab endale lähemale ja pistab suhu. Mänguasja siiski ei tõsta, vaid laseb hoopis pea alla. Kätele end veel ei aja, toetub küünarnukkidele;
* kõhuli olles krutib end ümber oma telje;
* selili olles haarab mänguasju nii ühe kui ka kahe käega, vaatab neid, tõstab neid ühest käest teise ja muidugi topib suhu
* hoiab täiesti kindlalt pead;
* püüab poollamavast asendist end istuma upitada, tõstes pead. Kui kätest tõmmata, tuleb ilusti püstise peaga istuma ja tõmbab ise ka kaasa;
* reageerib häälele, vaadates hääle allika poole;
* kui just suu mõnd närimisrõngast täis pole, siis jutustab ja naerab lakkamatult;
* armastab, kui talle lauldakse, hakkab siis kätega dirigendi kombel kaasa vehkima ja vahel ka laulab kaasa;
* on endiselt 100% rinnapiimalaps, nüüd ei saa enam isegi gaasirohtu.
Nii, kuna olukord on endine ja vastav teos on läbi tudeeritud ja tundub asjalik, hakkasin tegutsema. Isegi kui magamatuse põhjuseks on hambad, siis häid nõuandeid tasub ikka proovida ära kasutada. Ja kui ei tulegi segavate faktorite tõttu tulemusi piisavalt kiiresti, siis heade harjumuste sisseviimine tuleb kasuks nii mulle kui ka Pipile.
Kõigepealt soovitati raamatus teha nn uneaudit, mille ma täie tõsidusega viimase ööpäeva jooksul ka läbi viisin. Tulemused on järgmised:
Piret peaks öösel magama kokku 10-11 tundi, magab 98h 20 min. Uinumisaeg kl 21.15, ärkab 6.10. Seejuures 5 vahepealset ärkamist. Pikim järjestikune uni 2 h 25 min, lühim 25 min. Uinub ainult rinna otsas, muudmoodi ei rahune. Nii varajase hommikuse äratuse põhjus on hiigelkäbi mähkmes täpselt samal ajal! (see on asi, mida ma ilmselt muuta ei saa).
Päevaunesid peaks Pireti vanusel lapsel olema kokku kolm, kogukestvusega 4-5 tundi. Piretil on neli, kokku 3,5 tundi (ja see oli veel hea päev!). Uinub kas sõitvas vankris või süles kiigutades.
Ööpäevane unedefitsiit seega 23,5 tundi!
Raamatu üks pointe on, et liiga vähene päevauni toob kaasa rahutu ööune ja vastupidi ehk tegemist on nõiaringiga, üleväsinud laps magaki järjest halvemini. Seega minu järgmised sammud on:
1) Iga hinna eest pikendada päevaunesid. Vajadusel kasvõi lapse kõrval pikutades terve aeg ja kohe, kui ta liiga vara ärkama hakkab, uuesti magama kiigutades. Nii venitasin täna ühe 45minutilise une pooleteisetunniseks. Jälgida lapse väsimusemärke ja panna ta magama KOHE, kui need ilmnevad. Seni olin osanud küll märgata haigutamist ja silmade hõõrumist, kuid seda, et ta uniseks jäädes ootamatult vaikseks ja rahulikuks jääb, mitte. See kestab vaid kümmekond minutit, siis läheb üle ja ongi õige hetk mööda lastud ja laps üleväsinud ning magama ei jää.
2) Tuua ööunne jäämise aeg ettepoole. Kuna ta ärkab nagunii 6 paiku hommikul suure käbilaariga, mis nõuab kraani alla minekut ja mähkmevahetust, siis ööund saab pikendada seda ettepoole tuues. Ja autori arvates tahavadki beebid juba 7-8 ajal magama jääda. No proovime, hakkame seitsmest magama sättima nüüd lootusega kell 8 magada.
3) Viia sisse ööunne mineku eelne nn vaikne tund ja unerituaal. Tunnike enne eeldatavat (või vanemate poolt soovitavat) ööune aega oleme nüüd viimasel ajal vaikselt magamistoas suures voodis pikutanud ja seal jutustanud ja laulnud. Ilmselt tuleks ka vannitamine igaõhtuseks rituaaliks teha, seni oleme seda teinud umbes ülepäeva. Lapsel peab tekkima arusaam, et vot nüüd hakkab öö saabuma ja aeg tuttu jääda. Pean hankima ka paksemad kardinad, meil paistab õhtupäike magamistuppa. Ning oleks ilmselt tagumine aeg võtta kasutusele beebide unemuusika plaat, mille Signe juba ammu kinkis. Pisikese plaadimägijaga saaks seda igale poole kaasa võtta, kui vaja teinekord võõras kohas magama jääda. Ehk siis iga õhtu kell 19 vann, pidžaama selga, õhtusöök, suures voodis laulmine ja vaikne suhtlus ja siis magama.
Novot. Kui see esimene etapp on nädala-paariga kinnistatud, saab hakata mõtlema sellele, mis tegelikult kõige raskem on – et kui laps öösel ärkab, ei oska ta ilma rinnata enam magama jääda. Ka selle jaoks on raamatus oma tehnikad välja pakutud. Aga prooviks kõigepealt esimesed harjumused sisse viia.
Nüüd need, kelle lapsed ise magama jäävad ja juba paarikuiselt öö otsa magavad, imestavad, et miks selline jamamine. Esiteks: te olete õnnelikus vähemuses, enamik beebisisd ei oska ise magada. Teiseks: kuni kolmanda elukuuni magas ka Piret öösel 2-3 söömispeatusega ja tuli ette ka öid, kus vahemikus üheksast õhtul seitsmeni hommikul söödi vaid üks kord, kuid üleöö see äkki muutus. Ja kolmandaks: see, et ta ise ei oska magama jääda, vaid ainult süles või rinnaga, on jah olnud meie harjutamise küsimus, ent see tekkis juba esimesel kuul ja igaõhtuste gaasivalude tõttu. No ei rahunenud beebi muudmoodi.
Igatahes olen ma optimistlik ja loodan, et enne kui Piret aastaseks saab, saan ma jälle vahel magada :) Hoian teid kursis.
Kuna mu pärisaias tänavu miski ei kasva, siis olen saanud oma hingerahu hoopis virtuaalsest zen-aiast arvutimängus “Plants vs Zombies”. See zombide osa mind seal ei huvita, seda mängib T-mon (nagu üldse tervet seda mängu mängib tegelt tema ja ka mänguaed on tema oma), kuid mulle meeldib tema taimi kastmas ja väetamas käia, neile muusikat mängida ja seda tigu utsitada, kes raha kokku korjab. Tõeliselt zen-tegevus :)
Mängu treiler:
Viimastel nädalatel on meie nelja ja pooleaastane eluaegne toakass Punk otsustanud, et aitab – ka temas on teine pool, kellel hoopis seiklejalikum hing sees. Korra, just aasta tagasi, on see rahutu teinepool juba ennast ilmutanud.
Vahepeal on olnud rahu majas. Ehkki oleme sunnitud olnud vannitoa akent vahel lahti hoidma – vannituba läheb muidu liiga rõskeks, põrandakütet aga kuumade suveilmadega kasutada ei tahaks – on kassid viisakalt vaid väljavaatamisega ja värske õhu nuusutamisega piirdunud. No teine korrus ikkagi, pole just mingi pisike hüpe. Eelmisel nädalal märkasin aga korraga, et päev otsa pole Punki kuskil näinud. Vaatsin aknast välja ja seal ta istuski kastanipuu all. Läksin ja tõin tuppa. Täna, kui Pipiga jalutamast tulime, kõndis ta ise mulle meie hoovi peal vastu ja nõudis tuppalaskmist.
Huvitav, kas ta kavatseb nüüd vabakäigukassiks hakata? Kahjuks ei saa talle kuidagi ise tuppa pääsemiseks redelit organiseerida.
Kung-Fu on sellest kõigest sügavalt häiritud ja sisiseb Pungi peale iga kord, kui see tuppa tuuakse. Äkki kadedusest?
Täna juhtus neli korda järjest nii, et nagu Pireti selili panin, nii nihverdas ta ennast kohe üle vasaku õla kõhuli. OK, natuke oli see petuvärk ka, sest operatsioon toimus meie suures voodis ja keeras ta end minu poole – eks pehme madrats oli veidi lohkus ja kaldu. Aga ikkagi, esimene samm tehtud ja loodetavasti saab keeramine nüüd varsti päris selgeks. Loodetavasti ka kõhult tagasi seljale ukerdamine…
Aga eileõhtune hiina toidu manustamine tõi kaasa ühe öö otsa vingerdava lapse. No ei saa ma oma tatradieedist priiks kuidagi veel.
Eile aasta tagasi pakkisin ma asju minu ja T-moni puhkusereisiks Pariisi ja hakkasin järsku mõtlema: hmm, reisi aeg sai planeeritud nii, et igakuine naistejama läbi oleks ja miski mõnusat olemist ei segaks. Aga ehkki organismus töötab muidu nagu kellavärk, pole seekord oodatud ajal miskit toimunud. Sai siis õhtul veel apteeki kablutatud ja rasedustest ostetud.
Täna hommikul aasta tagasi tuli tõusta nelja paiku, et varahommikul õigeks ajaks lennukile jõuda. Tegin siis, ise alles unesegane, testi ära ja jäin seda pilukil silmadega jõllitama. Ei läinud minutitki, kui kaks eriti rasvast triipu testile ilmusid ja oli selge, et reisile sõidame me juba kolmekesi ning veini peab T-mon Pariisis ilma minuta lürpima. Sellest tuli mu senise elu parim reis.
Ja siin ta nüüd on, aasta hiljem, virila näoga topib lusikat suhu ja sügab sellega igemeid, olles ise täpselt kolm kuud, kolm nädalat ja kolm päeva vana maailma kõige nunnud karuohakas:
Juuli teine pool ja august on megalahe aeg, sest turult saab kõike head ja eestimaist. Üks minu lemmik aiasaadusi on suvikõrvits – ossa kus saab mõnusaid roogasid sellest teha. Olgu siin ära toodud viimase nädala kolm hitti – suvikõrvitsa-brokkoli püreesupp, baklažaani-suvikõrvitsa vorm ja vürtsikas sealiha suvikõrvitsaga.
Kõik kolm on lihtsad, maitsvad, tervislikud ja figuurisõbralikud ning isegi mu muruvihkajast mees sööb ja kiidab :)
Paned lapse matile kõhutama, mänguasjad nina ette ja lähed ise hommikusi hügieeniprotseduure tegema. Tuled tagasi, on lapsel jalad seal, kus enne oli pea. Aga lemmikmänguasi – pikkade koibadega krabisev ämblik, on kenasti kaasa võetud. Nii et kui edasi ei saa, siis ümber oma telje ikka saab :)
Täna tehti kaks lausa kahetunnist magamist öösel. Ma ei liialda, kui ütlen, et tunnen end puhanuna. Kõik on võrdlusmomentides kinni.
Unedraama jätkub. Nüüd ei magata ka sõitvas vankris enam üle poole tunni. Otsustasime T-moniga, et küllap on põhjuseks ikka hambad. Sellele järeldusele jõudsime, nähes, kuidas Piret jätab keset söömist toidulaua kus seda ja teist ning topib haledalt nuttes hoopis rusika suhu. Nutt vaibub rusika raevuka järamise peale. Vahin ta igemeid ja aru nagu küll midagi ei saa, eks perearst järgmisel nädalal, kui on korraline tehnokontrolli aeg, vaatab üle.
Kamistad Baby ei paista eriti efekti omavat, ehkki selle maitse lapsele meeldib. Külmikus hoitav jahe närimisrõnad läheb küll peale. Ja mul on psühholoogiliselt kuidagi kergem, kui enam-vähem tean, milles asi on. Ehkki ma ei saa öelda, et ma pole nördinud, kui pärast tundi aega lapse ööunne panekut sain vaid pool tundi imeliselt ja sügavalt magavat last. Seejärel ärgati hüsteerilise nutuga, ei aidanud rind ega kiigutamine, vaid alles issi süli. Oeh, tuleb jälle üks raske öö.
Aga päevad on kenad :) Tuleb nautida seda hambutut naeratust, kuni see veel hambutu on.
Et ei jääks muljet, nagu oleks laps mulle üks vaev ja viletsus: ei ole! Kui uneprobleemid, millest tulenevad teised probleemid, välja jätta, siis on elu ainult üks lust ja lillepidu. Pipi kasvab iga päevaga, jutustab aina rohkem, on suur suhtleja ja naerataja. Ja kui tal kõht täis saab, siis keerab ta end süles mulle otsa vaatama, venitab suu kõrvuni ja ütleb imeõrnal ja armastaval häälel “grrrr”. Selle nimel võib kõik muu üle elada.
Postkasti jõudis lõpuks raamat “Nututa uni”. ma tõesti väga, väga loodan sealt mingitki abi saada. taas on terve nädal magamata öid, Piret ärkab keskmiselt iga tunni tagant, hommikupoole ka tihedamini. Ja päeval magatakse vaid sõitvas vankris, toas venitab välja heal juhul pool tundi. Nii palju kui ma aru saan, siis ta ärkab unefaaside vahetudes üles, aga uuesti magama jääda ei enam ei mõista. Ma olen juba nii zombi, et seda ei sa kirjeldadagi. Ei teagi, mis saaks, kui T-monil puhkust poleks praegu. Täna öösle oli üks kahetunnine uni Pipil ja mina ei suutnud selle ajal magada, närvid olid nii pingul ja aina vahtisin lakke ja kuulasin, et millal ta nüüd ärkab.
Ja toidulauaga ka probleem süveneb, ilmselt võib selle kurnatuse arvele panna. Piima on, aga et see tulema hakkaks, läheb liiga kaua aega ja närve. Täna oli juba pudel valmis tehtud, õnneks ei läinud siiski vaja.
Õhtune magamapanek on vaid lihtsamaks läinud tänu Anu õpetatud nn patsutamise tehnikale. Aga see ei taga järjepidevat magamist…
Mul on vist deprekas tekkimas…
Ja alles 18. juunil ma kirjutasin, et Piret magas ühe söögipeatusega terve öö. Ja ühel päeval muutus äkki kõik.
Edit: noh, pärast väikest lõunauinakut on palju parem tunne taas.
Lagrits sisaldab nisujahu. Oli mul vaja seda koostisainete silti üldse lugeda.
Šokolaadi ma nagunii ei tihka süüa, sest mu meelest teeb see gaase lapsele. Nüüd siis läheb ka lagrits keelatud asjade nimekirja. Puudub vaid, et “Mõnusas maiuses” ka miskit halba oleks.
Täna ostsin turult kimbu kodumaiseid noori porgandeid, käisid tegelikult maiustamiseks küll :) Aga hirmus magusaisu on kogu aeg küll, patustan küpsisekohukestega.
Monsa? Mismõttes riinuke.blogspot.com on removed???
Suvel tuleb ikka aktiivne olla ja, nagu ütleb Pipi viimase aja lemmiklaul: “Kui elad oma õue all, ei tea, mis sünnib kaugemal”. Käisime täna Karmusel vanaks saamise puhul käppa surumas. Piret käitus viisakalt – ukerdas tekil, siis magas vankris pool tundi, sõi ja lõpuks hängis veel ligi tunnikese kõhukotis. Ja jutustas palju-palju. Mul hakkab tõesti tekkima tunne, et julgengi lapsega juba kuhugi minna :) Saame hakkama küll :) Minu jaoks oli selline kolmetunnine sünnipäevalkäik väga suur asi ja tohutut rõõmu tegev vaheldus.
Agne tegi ilusaid pilte ka, jään neid ootama. Siia aga üks meeleolupilt kõige väiksemast sünnipäevalisest.
Kommentaarid