You are currently browsing the monthly archive for aprill 2009.

Kiigutasin sünnipäevalapse süles magama ja viisin magamistuppa võrekasse. Ise asusin oma jahtunud hommikupudru kallale. Korraga kostis paokvel ukse tagant voodist täiesti selge ja rahulolematu: “Now what?!?” Natuke vaikust ja: “Äk-äk-äk-äk-äk!” Seejärel juba päris pahane “Oi bljät!”.

Vaikus.

Vaikus.

Viis minutit hiljem läksin piilusin – magab!

synnip2evalaps

Suur kevad juba käes, mai ukse ees, aga minu aiandusprojekt on tänavu väga aeglaselt edenenud. Õieti polegi ma midagi teinud, täna kraamisin alles oma paar peenrakest ära. Tuli välja, et murulauk juba möllab, tüümian on ka talve üle elanud ja ajab uusi rohelisi lehti, petersell tärkab ka taas ja sidrunmeliss tõelise umbrohuna on asunud maitsetaimede kasti vallutama. Maha on vaja istutada piparmünt ja basiilik. Ja külvata spinatit ja lehtsalatit, tilli ka.

Lillekastis on mul üks püsik, mis mullu ei õitsenud, aga tänavu ajab suuri pungasid. Muidugi ma ei mäleta enam, kes ta selline on. Ja metsikult/segamini maha pandud karikakarde-saialillede jms puhmas on ka ennast ise külvanud, midagi sealt igatahes tärkamas on. Ma enne lillekasti midagi istutama ei hakka, kui on näha, mis sealt tuleb ja kuhu augud jäävad.

Muru sisse pandud sibulatest on ka üht-teist ennast välja ajanud ja õitsema hakanud, tulemas on ka lisa. Ja homme on vist kastanil pungad lahti, täna olid need viimse piiri peal.

Vihma oleks vaja, sellist sooja ja värskendavat.

kastanipungtulbidnartsissmurulauktundmatu

Päev enne esimese kuu sünnipäeva kaalub Pipi 5,4 kilo ja on 59 cm pikk. Perearst tunnistas ta ilusaks ja terveks lapseks. Gaaside osas lohutati, et need pole ohtlikud ja lähevad üle, kuid saime karmi käsu pärast iga söömist vähemalt 15 minutit püstises asendis ringi jalutada. No ja vana jutt massaažist ja õlimähistest ka. Eks jätkame.

Ainult et Lastehaigla ei olnud siiani suutnud haiguslugu perearstile edasi saata, nii et ühtegi taustamaterjali arstil lapse kohta polnud. Rääkisin siis, mida mäletasin ja millest aru olin saanud.

Meil on täna teine pulma-aastapäev. T-mon küsis, et mida ekstra head ma õhtul süüa tahaksin. Tellisin, et toogu mulle kaks topeltjuustuburgerit. No see tundub hetkel lihtsalt unistuste tipp.

Tegelikult läheme välja sööma ka, aga nädalavahetusel, kui Pipi vanaemal on aega päevasel ajal last hoida. Gaasirünnakus beebiga ei julge ju kedagi karistada, seega õhtud jäävad ära.

Pilt on kaks aastat tagasi Kumus tehtud, Meeli Küttim pildistas. Oli sama ilus päikseline päev kui täna, ehkki oluliselt külmem.

24

Laps magab õues juba kolm tundi. ta ei saa ju üle magada, eks?

Sõltumatu ekspert naabrinaise ema näol teatas, et Pipi on nagu T-moni suust kukkunud.

Sirel on üleöö lehte läinud ja õunapuude õiepungad kohe plahvatavad. Mina sain aia riisutud ja veel pool tundi aiakiiges mõnuletud, nüüd on põsed mõnusalt punased. Oh, see tuleb mõnus suvi, ma tunnen!

kevadgrill

100 grammi veel ja ongi sünnikaalule kilo juurde võetud. Sünnipäevaks teeb ära vist :)

Kasvanud on meeletult, panin täna T-monile lapse riided valmis, ise läksin duši alla. Kui lapse jälle kätte sain, oli body pandud sipukate peale, sest jalgevahelt kinni käivad trukid ulatusid heal juhul nabani ja bodyst oli saanud särgik. Ja alles hiljuti (mis vabalt võis olla ka nädal-paar tagasi) ma panin talle selle ju selga ja mahtus kenasti. T-mon kommenteeris, et oli hullult nuputanud, kuidas ette antud rõivakomplektiga last riietada, et ju emme teab, mis riided ta välja pakub.

Nii et karjub ja gaasitab, aga vähemalt kasvab.

ma tahtsin teha postitust toredast kevadpäevast ja panna pildi sellest, kuidas pipi kõhuli olles pead tõstab, kuid pean hoopis kirjutama, et kui ma siin gaasivalude üle kurtsin, siis ma tegelt ei teadnud, mis need on. täna on laps kella neljast üleval, praegu on veerand üheksa, ja sisuliselt ka söömata, kuna kõhuvalu ei lase süüa – sunnib selle tegevuse katkestama ja karjuma. samuti ajab gaasivalu ta üles kohe, kui on magama jäänud. ja terve eilne öö oli ka selline.

ja nagu kiuste ajasin täna t-moni drägunit mängima, las lõõgastub ka üle pika aja. nüüd oleme siin pipiga mõlemad higised ja nutused, hetkel ta kustus mulle sülle ära, aga see on ajutine, ma tean. kui ta ärkab, läheb õlimähis käiku – öösel see ühe korra isegi toimis ja andis meile kaks tundi und. teisel korral nähtav mõju puudus. igasugused massaazhid, võimlemised, pallil hüplemised on testitud. kusjuures muul ajal ta nõuab süüa või magada, gaasikisa tuleb, kui neid talle võimaldada, nokk kinni ja saba lahti.

ja selle kõige juures olen ma täna söönud vaid kaerahelbeid, täisterasepikut, kanaliha, kurki ja veidi tomatit. no ei tohiks minu toidus asi olla. võimalikke põhjuseid on mitu – pean ise jälle antibiootikume võtma, eelmise reede vaktsineerimise kõrvalmõju, protexin restore kuuri lõppemine pipil või siis lihtsalt gaasid, mis on ja kõik. loodetavasti pole tal mingit muud viga, palavikku igatahes pole.

a päevad on meil koos  imevahvad ja muidu on kõik hästi! ja pildi panen ka.

hoiame-pead

Mul on üks lihtne, aga ilus unistus. Selles unistuses on kaunis kevad- või suvepäev, päike paistab, võib-olla isegi õunapuud õitsevad. Ja mina istun oma aiakiiges ja loen raamatut, joon teed, vaatan rahulolevalt oma kaunist muru ja äsja korda tehtud peenraid, päike soojendab ninaotsa ja tedretäpid tulevad põskedele “plõnn” ja “plõnn”. Ja Pipi on sealsamas mu kõrval või õunapuu all varjus, vankris, magab sügavalt ja mõnuga.

Veel üleeile olin kindel, et see unistus küll ei täitu. Nimelt nõustus preili seni olema vaid liikuvas vankris. Kohe, kui seisma jäädi, oli kisa taevani ja lutt lendas ka kõrges kaares. Aga eile ma õue minnes ainult korraks põikasin aiast läbi ja ma sain endalegi üllatuseks tund aega muru riisuda! Ja täna jälle! Okei, iga viie minti tagant tuleb käia korra käru loksutamas, aga tegemist on siiski suurepärase progressiga. Võib-olla ma saangi siiski sel suvel midagi aias ära teha ja pärast kiiges mõnuleda ka. Praegu on aga pool meie murust vanast kulust puhastatud, pool vajab veel tööd. Tähelepanek järgmiseks sügiseks: niida muru ka enne lume tulekut!

buratino_with_the_guitar-copyLapse söötmise ajal saab jupikaupa filme vaadata, ööpäevas ühe ikka jõuab. Elioni digi-tv laenutuses oli see uus Eesti-Vene film Buratino. No see oli nii halb, et juba lausa hea. Ja nii poole tunni kaupa korraga oli seda just paras kaeda. Miks aga Malviina rääkis ühte, suu käis aga hoopis teistmoodi? Saan aru küll, et venelannast näitlejale lihtsalt loeti peale, a kas siis eestlastest osatäitjad näitlesid eesti keeles ja venelased vene keeles ja pärast lihtsalt julmalt dubleeriti üle? Ei, soovitan vaadata igati, aga kinno ärge küll minge. Mikk Nurga peaosas on aga väga cool.

Kui siin juba titenõuandla on, siis palun jagage ka nippe väikese inimese magama panemiseks. Päeval ja öösel läheb see protsess meil ludinal, enamasti jääb rinna otsas magama ja sealt saab ta oma voodisse tõsta. Aga õhtune magamajäämine on enamasti tõeline tramburai. Ükskõik, mis kell selle protseduuriga ei alustaks, siis tund-paar läheb ikka ära. Laps haigutab ja teeb unenuttu, aga magama lihtsalt ei jää, või kui, siis pinnapealsesse ja ärkab peagi taas ja veelgi pahuramalt. Asja traagikat võimendab muidugi ka see, et vanemad ise on juba väsinud ja kutupiilud.

Pildil olev lapsekandmisviis “tiiger oksal” on aga gaaside vastu võitlemisel äraütlemata hää, on näidanud meie praktika.

Keegi küsis, et kuidas kassid uude pereliikmesse suhtuvad. Ma vastaks, et ettevaatlikult. Vahel harva tulevad nuusutama, kuid üldiselt ignoreerivad. Tite kisa peale lahkuvad solvunult toast.

tiiger-oksal-2

kust saaks tellida sellist teenust, et tuleb töömees vastava massinaga ja kaevab läbi ca 50 m2 aiapinda? nimelt sai lumemarjapuu võsa maha võetud, aga käsitsi ei jõua never neid juurikaid välja kaevata. ilmselt on võimalik mingi pisikese kopaga maa segi pöörata, et saaks siis juured ära korjata, mulla peale tellida, tasaseks lükata ja muru külvata. kõigega saab hakkama, välja arvatud see esimene osa.

Kui laps kahe nädala ja kolme päeva vanuselt lasteaia järjekorda panna, siis saab numbriks 326. Samas lasteaia juhataja oli optimistlik ja arvas, et 2011 sügiseks ikka koha saab. Ega väiksemat ma ju aeda ei panekski. Igaks juhuks panin sõime järjekorda ka, pooleteise aasta vanuseks, aga selle saab alati ära öelda ja hea ju, kui igaks juhuks selline variant on olemas.

B-hepatiidi ja tuberkuloosi vaktsiini sai Pipi täna kätte, kisa õnneks selle peale väga palju ei olnud. Nüüd tuleb kolm nädalat küüsi närida, et kas tuleb palavik ja muud kompikatsioonid. Loodetavasti mitte. Arstilt sai tita kiita, et ilus ja terve laps, kaalu juba 5 kilo ja 50 grammi. Enam meil lastehaiglasse asja pole ja suunati rõõmsalt perearsti juurde edasi.

Kui ma veel suudaks välja mõelda, mida lapsele õues jalutamiseks selga panna, oleks väga lahe. Kuna ta kaks viimast jalutuskäiku õues ei maganud, siis kahtlustan, et äkki oli tal külm või palav. Magab muidu vankris ja kookonis. Aga mitu kihti riideid peaks sooja kombeka alla toppima? Täna on muidugi kohe eriti jahe ja vastiku tuulega ilm ka.

Kui veab ja lapsel õhtul hea tuju on, saab äkki korraks inimeste hulka minna. Saab siis testida, kas mammandus on pähe löönud või suudan peale kakajuttude veel muid teemasid aretada :p

Täna sai T-monil puhkus otsa ja meie olime Pipiga esimese täispäeva kahekesi kodus. Saime hakkama küll. Esimene pool päevast magati söögipausidega maha ja siis sai uni nii otsa, et isegi õues ei pandud silma kinni. Aga nüüd, pärast neljatunnist ärkvelolekut, magatakse jälle. Ja mina leidsin kapist Solpadeini, mis öösel alanud peavalu ära võttis (olin juba unustanud, kui vastik on migreen, viimased pool aastat pole see mind kiusanud).

Kodust oleks muidugi nagu tuulispask üle käinud, püüan nüüd kähku veidi korda luua. Ja kui T-mon koju jõuab, saan ka duši alla. Lõunaks praadisin endale eilseid keedukartuleid nii, et tips oli kaenlas asendiga “tiiger oksal” ja kommenteeris kõike valjuhäälselt. Ja kui kuller helistas, et on lillesaadetisega aia taga (atäh Signe ja co töö jurest, mmuahh!), siis tuli plika minutiks üksi voodisse jätta, oi ma jooksin kiiresti väravani ja tagasi.

Kuidas mitmikute vanemad elavad, on mulle tõsine mõistatus. Mul on kogu aeg üks käsi puudu. Ja samas julgen vaikselt üle õla sülitades sosistada, et meie laps on üsnagi rahulik ja heatujuline. Aga tundub, et lamamistool või kandelina kuluks ära küll. Tuleb nädalavahetusel vist Uli ja Kataga sidet pidada lina laenamise ja kasutamisõpetuse osas ;)

Eile tekkisid mingid uued punased täpid Pipi näole. Tükk aega mõtlesin, et mida uut ma sõin ja muud välja ei nuputanud, kui Hippi imetava ema tee. Täna seda igaks juhuks ei puutu ja täppe nagu jääkski vähemaks. Samas ei tohiks selles tees ju midagi allergiat tekitavat olla.

Ghili väike tütreke Emma laenas Pipile kaks kotitäit moekaid rõivaid. Aitäh :) Meil jälle on peagi pakkuda hunnik tüdrukuriideid surused 50-56. Kes soovib?

Käisime täna lastehaiglas bilirubiini kontrollimiseks vereproovi andmas ja rõõm on tõdeda, et see on kodus oldud aja jooksul veelgi oluliselt alla läinud, samuti paraneb rangluu kenasti. Nii et Pipi on terveks tunnistatud. Ja kaalu ka juba 4800 kr, ehk 250 gr sünnikaalul juures. Reedel vaja veel minna vaktsineerima, me pole veel ühtegi kaitsesüsti saanud.

Küll aga oli see proovi võtmine jube, esimene õde torkis kolme veeni, ei saanud midagi, kutsus siis teise õe, kes ka proovis kahest kohast. Siis teatas, et mu lapsel on paks veri ja ma ei toida teda järelikult piisavalt ja ütles, et nüüd tuleb vereproov peast võtta.  Tibu muidugi karjus terve see aeg nagu ratta peal.

Mina osutusin aga endagi jaoks üllatuseks kangeks mutiks, keelasin last edasi piinata ja nõudsin vastsündinute intensiivi õde, kes meie haiglas oldud nädala jooksul lapsel nii vere kätte sai, et see ei teinud piuksugi. Toodigi see tore õde kohale ja saime analüüsi antud, ei mingeid jutte paksust verest enam. Kokku läks ligi pool tundi selle vere võtmisega. Oi ma olin tige nende kahe nõia peale, ise on kobakäpad ja siis pisikest piinama. Küllap nad on harjunud suuremate lastega, aga tunnistagu siis oma oskamatust ja kutsugu väikestega tegeleja appi! :(

Nüüd lähme aga õue, päike tuli välja ja saime arstilt loa, et võime juba tund aega väljas olla. Hommikused üleelamised on loodetavasti juba ununenud.

Mida on noorel emal veel õnneks vaja lisaks rõõmsale lapsele? Poolt tundi vaba aega, et õues päikese käes riisuda ja tärkavaid nartsisse-tulpe imetleda :)

Blog.tr.ee NB: Selles blogis avaldatud tekstid ja pildid, millel pole viidatud teisiti, on minu autoriõigus. Kui soovid neid kuskil millegipärast kasutada, küsi enne luba!

a

Kalender

aprill 2009
E T K N R L P
« märts   mai »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930