You are currently browsing the monthly archive for November 2008.
Käisin eile Horteses (oi seal on palju fantastilist jõulunänni), kust hankisin muuhulgas ka tihaste jaoks pekipalle. Riputasin ühe akna taha kastani oksa külge ja olin rahul. Tihased olid ka.
Aga üsna pea oli kohal vares, kes korduvalt püüdis ennast pisikese rippuva pekipalli külge haakida, ebõnnestunult. Seejärel, olles veidi mõelnud, lendas vares oksale, mille külge oli kinnitet pekipalli nöör, ja asus raevukalt nokaga seda paela taguma. Kahjuks või õnneks sai tal kannatus liiga vara otsa ning ta jalutas minema, iga paari sammu tagant peatudes ja igatsevalt peki poole tagasi vaadates. Tihased olid rahul.
Täna oli platsis orav. Tema ei pidanud pikalt aru pidama. Tõmbas pekipalli nööri pidi üles oksale ja pistis nahka. Tihased ei ole rahul. Mina ka mitte. Oravale ma panin ju pähkleid, need ta jättis puha järele.
Head esimest adventi!
http://www.toptop.ee/nakednews/214/autouudised
Midagi nii hirmsat pole ammu n2inud
Palju õnne Marjele ja Mardile, kelle perre täna öösel üks pisike poiss lisandus. Nii et tüdrukutesajule üks mehisem imik ka vahele :)
Aga ma ei suuda Marti kuidagi ette kujutada ilma kolmeliitrise veinipakita. Oli see sul sünnitusel ikka kaasas, Mart?
…selle võtab raske ja okstele kleepuv sulalumi.
yhtedel naabritel on lume raskuse all ymber kukkunud õunapuu ja kolm hiigelsuurt männioksa on alla sadanud, neist yks pooleldi katusele. Teise naabri mänd on suure oksa poetanud meie krunte poolitavale aiale. T-mon läks nyyd meie õunapuid saputama, nood ka ysna vanakesed ja ei pruugi raskusele vastu pidada. Mände meil õnneks või kahjuks pole. Kased on ja sirelid, kuused ka.
Ühe ööga võib hamba alla sellise põletiku lüüa, et kui lähed hambaarsti juurde sellisesse hoonesse, kus on veel umbes tuhat ettevõtet, märgib valvurionu sind nähes kohe ära: ahah, Maxillasse soovite jah? Aga pärast seda, kui dr Annika mind skalpelliga veidi nüsis, on olemine oluliselt parem. Antijoodikumid anti ka, aga kuna ma nagunii ei joo, siis need mind ei kurvasta. Pigem on häda selles, et täna tohib süüa vaid jahedaid toite, aga mina valmistasin eile kana-sinihallitusjuustu-virsiku pada ja seda jäi ka tänaseks. Aga hea on see vaid soojalt, niuks.
Paja retsept ka, kogusest jätkub vabalt neljale-viiele:
600 gr kanafileed, 2 punast paprikat, kaks sibulat, kolm küünt küüslauku, 50 gr võid, 200 gr sinihallitusjuustu, 500 gr kompotivirsikuid, 250 gr hapukoort, soola, pipart, paprikapulbrit
kana võib maitsestada ja ahjus küpsetada, võib ka ribadeks lõigata ja pannil praadida ning siis kõrvale tõsta. Paja jaoks haki paprikad, sibul, küüslauk ja hauta võis poolkõrmpsuks. Murenda juurde sinihallitusjuust ja sega, kuni juust sulanud. Siis lisa väiksemateks tükkideks lõigatud virsikud ja hapukoor, sega ja kuumuta keemiseni, aga ära keeda. Maitsesta. Serveeri riisiga.
Lihtne ja imehea :) Rrr, kõht hakkas korisema :p
Irve ja Co käisid reedel külas ja Irve sai mu kassi pildile eriti ulmelisena. Väike deemon!
Suure hirmuga ja meenutades reedet, kui juba tavalise lumesajuga sõitsin 20 minuti asemel ligi tund aega tööle, hakkasin täna ekstra vara tulema. Tulemus – olen tööl esimene. Ma pole varem näinud, et Männiku tee oleks kell kolmveerand kaheksa hommikul täiesti tühi, no sõna otseses mõttes. Mõned üksikud autod vurasid ringi ja liinibussid olid mõnusasti graafikus, ainsaks probleemiks oli bussipeatusest üle hange bussile ronimine. Nii et küllap Saku ja Kiisa rahvas, kes seda tööd linna sõiduks kasutab, teeb täna tööluusi.
Täna ongi muidugi selline ilm, et peaks hoopis lumememme tegema ja kelgutama. Ja oleks kahju küll, kui see suure tuisu ja jamaga maha sadanud lumi nüüd ära sulaks, ent kesklinnas juba räästad tilkusid kurjakuulutavalt ja Inglise Kolledži katuselt kukkusid suured lumelahmakad. Hea, et pihta ei saanud.
Kõik juba teavad kindlasti uut blogifenomeni, Mann blogimas Tartu-Tln rongist, mis seisis tunde lumevangis. Panen selle lingi endale siia nn järjehoidjaks kui näitest tõelisest infoühiskonnast. Hea, et Mann kenasti Haapsallu jõudis. Minu kolmest kolleegist kaks aga täna ilmselt tööle jõuda ei pruugi, sest üks veetis õhtu Tln-Trt maanteel kraavis ja teise maakohas asuva koduni pole sahk veel jõudnud. Seda enam imestasin, et meie pisikesest kodutänavast oli sahk hommikul läbi käinud.
Huvitav, mis kell peaks homme minema hakkama, et õigeks ajaks tööle jõuda? Juba reedese vähese lumega venis buss 20 minuti asemel 55 minutit, homme saaks vist lausa jala rutem kohale?
Aga tuisk on lahe, kui ei pea seda kuskil maantee peal üle elama. Tulime ämma juurest lõunalt ja ei saanud autot hoovi ajada, sest meie pisikesel tänaval pole sahka käinud. Kaevasime oma autole tänava äärde pesa, mille käigus jäi auto loomulikult kinni ja sai igasugust muud kino, eile ostetud pisike lumelabidas auto jaoks leidis kohe rakendust. Siis hüppasin kähku tuppa, võtsin mütsi, salli ja kindad ja kukkusin hoovi läbikäiku kühveldama. Kõik homse nimel – kuna homsest algab meie lumekoristusnädal, siis on kasulik vähemalt osa täna ära rookida, mis sest, et kasutegur paistab esialgu väike. Aga pärast tänahommikust lumekoristust on maha sadanud vähemalt 20 cm. Vägev!
Mina olen nüüd toas soojas, kütan ahju ja panen glögi tulele. T-mon möllab veel väljas lumelabidaga ja seda ilmselt üsna kaua. Imekombel on meil säilinud nii elekter kui ka internet (ptui ptui ptui), ehk isegi Elioni Digi TV. Kas tantsustaarid ikka jõuavad õigeks ajaks stuudiosse?
Vot see on lumi! Ilmataat – paluks hoida!
Mullused lumemälestused – 3. novembril esimene lumememm, 17. novembril esimene suusatamine.
Tänase päeva õpetussõna on aga järgmine: kui õhtul kell seitse magama minna, läheb uni hommikul kell 6 ära. 11 tundi, pole paha :p
Selline numpsik kampsik. õlaosa jäi kahjuks natuke naljakas, jõnksuga.
Kommentaarid