You are currently browsing the monthly archive for oktoober 2008.
Ükskord siin hõiskasin parooli all, et mingi energialaine on tulnud. Ära sõnasin – täna on tegemist, et silmi lahti hoida, eriti pärast lõunasööki. Madalrõhkkond ja värgid vist. Täna pole selliseid üllatusi ka olnud, et küsitakse ühte asja, vastad ära ja siis pärast lehest loed, kuidas hoopis täiesti teise teemasse on su kommentaar külge poogitud. Nii et pole põhjust elevust tunda, kõik on korrektne. Kuuldavasti olla majja laekunud küll kalligraafilises käsikirjas Eesti majanduse päästmise plaan, mis muuhulgas paneb ette hulkuvad koerad kelgukoerteks ümber profileerida. Peab seda lugema minema.
Olen täna nagu suure pere ema – põetan tõbist T-monit ja kaht opilt tulnud kassi. T-mon jonnib, ei taha kibedat rohtu võtta, aga vähemalt püsib vagusi teki all. Kassid tuigerdavad aga mööda tuba ringi ja mul on tunne, nagu mul oleks äsja kõndima õppinud, ent mitte veel end kindlalt tundvad kaksikud lapsed. Loomulikult vudivad nad eri suundadesse, üritavad ronida ohtlikesse kohtadesse ja kukuvad kogu aeg kummuli.
Tundub siiski, et narkoosist toibumine neil edeneb. Samm läheb tasapisi üha otsemaks. Oksendanud pole kumbki. Ma karstin ausalt öeldes hullemat. Kliinikus oli Punk igatahes nii kuraasi täis, et ei lasknud arstil ennast transpordipuuri tõsta, ähvardas hammustada. Kung-Fu aga hüppas äsja ahju otsa ja magab nüüd seal.
Eilne Kalev Spas ujumas käik oli yks ebaõnnestumiste jada. Kõigepealt oli mu kanaaju trikoo maha unustanud. õnneks meenus, et Aia tänava Rimis on mingi imelik pesupood, kus on akna peal reklaamid “rinnahoidja 20 krooniga”. Sain sealt sotaga yhe jubeda penskarite trikoo, aga yhekordseks kasutamiseks sobis kyll. Lootsin vaid, et yhtegi tuttavat ei kohta ujulas – ei kohanud ka (ehkki aurusaunast läksid kõik ära, kui mina sinna saabusin, loodetavasti oli see juhus).
Teine ebameeldiv yllatus tabas mind pärast ujumist dushiruumi minnes. Kalev Spas on selline kord, et pesemisasjade ja rätikute jaoks on dushiruumis eraldi koht, sellised väiksed torud, kuhu sisse saad oma asjad jätta. Kui neile kapi juurde järele minna, siis tilgutaks ju riietusruumi kõik vett täis. No vot ja minu rätikut seal torus enam ei olnud, ehkki pesemisasjad olid kenasti alles :( Tammusin siis nõutuna ringi ja käisin ka riietusruumis kontrollimas, ega kanaaju jälle ei tegutse ja rätikut tegelikult kappi ei unustanud, aga ei. Seejuures märkasin, et yhel riietuval tshikil oli samasugune rätik tooli peal hunnikus. Ta väitis aga, et on täiesti kindel, et see on tema oma ja kuna mul nime sisse tikitud polnud, tuli taanduda ja kuidagi siiski ilma rätita kuivaks saada. Niuks. Administraator tegi pärast suured silmad ja ytles, et esimest korda kuuleb sellist asja, varem kyll nende spaas nii pole juhtunud.
Nyyd tuleb mittesujuv teemavahetus – täna saavad meie emastest kiisudest steriilsed kiisud. Ei saa 6elda, et ma mures poleks. Loodetavasti antakse kliinikust mulle kätte adekvaatsed elukad, mitte alles magavad. Ja nagu kiuste on kodus juba mitmendat päeva vahelduvinternet ja Elion vaid lubab, aga ei tee midagi. õhtul on vaja aga kodukontoris olla, et kassidele peale passida. Ikaldusehooaeg jätkub vist.
Olime täna ca neli tundi kodust ära. Kui lahkusime, kassid magasid nunnult diivanil. Kui saabusime, oli pilt sama. Aga mis vahepeal toimus? Sellest saab aimu veebikaamera vahendusel. Olgu öeldud, et kassidel on laua peal käimine rangelt keelatud ja nad teavad seda suurepäraselt. Seda enam nauditakse aga olukorda siis, kui majas peremehed ollakse. Kaabakad!
Eile käsisime aga tšikkidega hoopis Kalev Spas mulistamas, Kuressaare asemel, kuhu tormi tõttu me ei saanudki. Oli ka mõnus, ehkki saare pääl oleks ikka teine asi olnud. Ja pärast Hellas Hundis – ma ei teadnudki, et sealne tuunikala salat nii hea on! Teinekord tuleb sinna lõunat sööma minna. Kui vaid ettekandjatibi nii hirmsasti silmi poleks pööritanud soovi peale eraldi arveid saada…
Kui koju laekusin, oli siin drägunipõrgu – T-mon ju oli arvestanud naisevaba nädalavahega (minu ja dräguni suhetest tuleks kunagi teha hoopis eraldi postitus). Mina vaatasin hoopis ära filmi “Prohvet” (Next), mõnusalt lühike oli (ma ei salli aeda trendi kõik filmid ligi kolmetunnisteks venitada, enamasti hakkab igav). Ja kui peaosas on Nicolas Cage ja stsenaarium põhineb Philip K. Dicki jutul, siis ei saagi vilets asi välja kukkuda.
Umbes pooleaastase intervalliga tabab mind käsitööhullus. Kestab mõned kuud ja siis läheb üle. Nüüd tuli jälle peale. Eile hakkasin heegeldama ühte nunnut magamiskotti väikesele inimesele ja tegin tagumise tüki peaaegu valmis. See, et kapis on pooleli motiividest voodikate, mind eriti ei morjendanud – pole üldse isu seda vana projekti jätkata. Võib-olla harutan hoopis üles. Sest millegipärast üllatab mind alati see, kui kallis on lõng – isetehtud asjad ei tule tegelikult sugugi odavamad kui poe omad, isegi kui oma aega hinna sisse ei arvesta. Aga Kosmose vastas olevas väikeses lõngakaupluses on tõeliselt tore ja nunnu müüja, talle polnud kahju oma raha jätta. Ja eks isetegemise rõõm on ju ka hea asi.
Homme peaksime aga tsikkidega Saaremaale spaasse sõitma, olen seda oodanud juba kuu aega. Aga nüüd lubab ilmateade pühapäevaks hirmsat tormi ja terendab oht saarele vangi jääda. Mis ei läheks kohe üldse mitte. Ei teagi, mis nüüd saab :( Loodan siiski, et Eesti ilmateade eksib nagu tavaliselt.
Ja nüüd päeva küsimus: täna tuleb meile koju korstnapühkija. Huvitav, kas talle pigem meeldib, kui inimesed ta nööpi käpivad või on ta sellest juba pigem tüdinud? Mul oleks küll igasuguseid asju soovida…
Huvitav, kas ma olen ainus inimene maailmas, kes leiab, et Nikolai Valujev on omamoodi armas? Vaatan praegu tema p2rast Eurospordist poksi ja 6hkan vaid. Ja ma olen v2ga mures, sest Nikolai on 3 kilo alla v6tud, wikipedia andmetel kaalub ta 151 kilo, aga matshi statistikas 148.
Igatahes ma loodan, et ta v6idab seda tobedat John Ruizi. Isegi uni on kadunud, ei saa magama minna noh, kuni matsh pooleli! Mis sest, et pole otseylekanne ja tulemuse saaks kegelt internetist teada.
Kohe, kui restoranis Argentiina oma päevaprae kätte sain ja kanasse hambad sisse lõin, tuli meelde, mida Liisu Argentina toidu kohta kirjutas – ei mingeid maitseaineid peale soola. Täiesti mõttetu ja tuim kana oli, ses suhtes on toidukoht stiilipuhas. Aga kahju, et mul Liisu jutt enne meelde ei tulnud.
Pildil www.aripaev.ee avaleht, mis mind täna hommikul üllatas. Kui suure bänneri neelasid lugejad lõpuks alla, siis lisakliki nõudmine on ikka eriti vastik. Mina sealt tavalugejana edasi ei lähe, põhimõtte pärast (aga mina saan uudised ka oma töisest monitooringukeskkonnast kätte). Ka reklaamil peavad olema mingid piirid. Loodetavasti vähemalt maksti sellise oma lugejaid häiriva reklaami eest väärilist tasu.
Ja kas aripaev.ee slõugan pole mitte “Ühe kliki kaugusel”?
PS: Mina pole oma postitust blogttrees reklaampostiks teinud
Tekkis t2na soolase piruka isu, aga sellise lihtsa, mis ei vaja palju j2ndamist. Inspiratsiooni leidsin Angelika Kangi ja Lia Virkuse raamatust “Pirukad 2″. Oli hea ja lihtne kyll.
Epu spinati-juustupirukas
700 gr lehttainast
neli peot2it v2rsket spinatit (h2da korral k6lbab ka 500 gr kylmutatud spinatit)
2 spl v6id
5 keedetud muna
5 sl piima
120 gr kalkunisinki
3 kyyslaugukyynt
150 gr riivjuustu
soola ja pipart
Tykelda spinat ja kuumuta m6ni minut pannil v6is (kylmutatud spinat sulata ja pigista vedelik v2lja). Sega spinat hakitud munade, singiribade, hakitud kyyslaugu ja piimaga. Maitsesta soola ja pipraga. Laota lehttainas kypsetuspaberiga kaetud v2iksemale ahjuvormile, vala peale t2idis.
Kypseta 225 kraadi juures 10 minutit, siis 190 juures veel 25-30 minutit. Seej2rel puista peale riivjuust ja kypseta veel ca 10 minutit, kuni juust sulanud.
Kommentaarid