Uued poisid -nostalgialaks

Assa, miuke nostalgia.Olime tatikad ja korvpallitrenni tshikkidega kaklesime, kes millise New Kids on the Blocki kuti omale saab. Päris kõva kisma oli, sest meid oli 20, bändis poisse aga vaid viis. Mina olin sellesse lokilisse armund.

Esimese tunni päevast võib maha kanda – minu hommikud

“No see ei ole päris normaalne sul,” ütleb T-mon, kui Tartu-korteri võtmeid otsides ringi tuuseldan. Mul on peaaegu nutumaik suus: 20 minuti pärast väljub rong, aga mina võtmeid ei leia. Ometi võtsin nad eile esikust konksu otsast ära ja pnin kotti – et maha ei unustaks. Lõpuks leian võtmed teisest kotist. Kell on 7.20, ma olen voodist tõusnud kell 6.50.

Sarnane olukord kordub absoluutselt igal hommikul, kui pean äratuskella peale tõusma ja vara kuhugi minema. Tööle näiteks. Pärast ärkamist olen ma esimese tunni täiesti mõtlemis- ja kohati ka kõnevõimetu. Mõistus ei liigu, mälu ei ole, sõnad ei tule meelde (ma tõesõna lausa kokutan). Seepärast helisebki mul kell tavaliselt tervelt poolteist tundi enne kodust väljumist. Kui aga rong läheb 7.40, ei taha ju juba enne kuute üles tõusta. Sellest siis tänahommikune traagika.

Mida sa teed nii kaua hommikuti, imestavad teised, kui kuulevad, kui vara ma ärkan. Mina küll ei tea, see aeg lihtsalt kaob käest. Käin pesemas, võtan kohvi, teen võipu, uimerdan ringi, vaatan Terevisiooni, loen hommikusi lehti. Ja lõpuks läheb ikka kiireks, jään bussist maha ja hilinen tööle 5 minutit. Selleks ajaks olen õnneks juba täiearulise inimese moodi.

Täna hommikul arvas T-mon (vastikult ärgas ja puhanud, ehkki samuti vaid 6 tundi maganud), et ma peaksin harjutama ennast kiiremini äratama. Kuidas küll, huvitav?Varem magamaminekut pole mõtet soovitada, poengi tavaliselt põhku juba enne 11 õhtul.

Ma kipun siiski arvama, et tegemist on organismi eripäraga.

Millised teie hommikud välja näevad?