Magame istudes?

Teist hommikut järjest on Piretil raskusi kella üheksase uinakuga. Kõik oli nagu igal hommikul – rahulik süles istumine ja aknast välja vaatamine, haigutamised ja silmahõõrumised, siis magamiskotti ronimine, unelaul ja oma voodisse. Tavaliselt on ta natuke porisenud ja siis tuttu jäänud. Eile kiskus aga täitsa nutuks. Täna ka. Ma arvan, et asi pole siiski hammastes, vaid selles, et istumaminek on nüüd selge nagu seebivesi. Ma piilusin ukse vahelt – viuhti, oli ta kohe istumas, endal silmad poolkinni, ja siis kõikus seal, kuni virin tuli. Ma päris kohe ei tormanud, sest käpuliasendiga oli ju sama värk ja hiljem selgus, et teda ise uuesti pikali pannes ma pigen äratasin lapse rohkem üles, kui aitasin. Aga paistab, et istumast ta tõesti ei taipa veel uuesti pikali heita. Kõikus seal ja vajus hoopis külili ning jäi voodinurka kinni. Siis oli muidugi hädakisa, mis päädis pooletunnise rahustamisega ja kogu magamapanekurituaali otsast alustamisega. Lõpuks hoidsin Pipil kätt selja peal, et ta end jälle püsti ajada ei saaks, ja laulsin. Kokku kulus magamajäämiseks tund kakskümmend.

Ja kui ta veel ennast püsti hakkab ajama…

Eile õhtul õnneks uinus nagu ikka, ilma ühegi piiksuta. Magas kenasti öö läbi. Ärkas küll täna juba 6.15, aga jutustas omaette ja kui kell 7 tema juurde läksin, hakkas rõõmsalt kilkama.

Paneb mõtlema, et äkki magamiskott ei ole siiski nii hea asi – teeb lapse kohmakamaks ja ta võib valusasti vastu võret kukkuda.

Elust ahjuküttega pesas

Meil on ahjuküte. Ja isegi kaks ahju. Mulle jubedalt ahjuküte meeldib – nii mõnus on kütta. Ja mõnus on kuulata, kuidas põlevad puud ahjus praksuvad. Ja nii mõnus on õuest tulles selg või käed vastu sooja ahju toetada. No ja kuna T-mon on see, kes kuurist puud tuppa toob, siis ei pea ma ka ahju tõttu raskeid asju trepist üles tassima. Ning odav on ahjuküte ka, meie terve eelmise sügise-kevade-talve küttearve oli kokku ca 3000 krooni. Keskküttega korterelamutes on see talvel vist umbes ühe kuu soojaarve.

Tita ilmumisega majapidamisse on siiski ilmnenud ka mõned ahjukütte miinused. Seni ei pidanud ma temperatuuri kõikumist, mis ahjuküttega kaasneb, eriliseks probleemiks. No läheb hommikuks jahedaks, mis siis. Ronid sügavamale teki alla ja rohkem kaissu. Ning üles tõustes paned villased sokid jalga.

Laps aga ei oska endale ise öösel teist tekki peale võtta, selleks pean ise üles tõusma. Ja kampsuni ning villaste sokkidega on ta nagu kubujuss ja ega tal siis mõnus ringi roomata pole. Kogu aeg käin ja kontrollin, kas tal on nüüd külm või palav. Oluliselt mugavam oleks, kui toas oleks pidevalt sama soe, mitte nii, et hommikul on 19 (mis on vähevõitu), siis pärastlõunaks tõuseb 24-ni (kui ma hommikul ahju kütan ja see on paljuvõitu), magamamineku ajaks on normaalne 22 ja siis öösel hakkab taas vaikselt jahenema. Ja päris külma talve pole veel ju tulnudki.

Õnneks saab meil varsti olema hoopis õhksoojuspump. Ja õnneks jääb ka ahi alles :)

Pildil demonstreerib Piret oma hommikuriietust: vanaema kootud kampsunit ja villaseid sokke.

Isadepäevast, hammastest, kõrvitsast ja muust

Eile läks kuidagi nii, et isadepäeva foto jäi tegemata, millest on tuline kahju. Aga kook oli (kohupiima-virsiku) ja kingitus oli (20 paari sokke kirjaga “Pireti issi”, mille peale T-mon naeris end laua alla). Praktiline kink vähemalt, sest kiri on sääre ülaosas ja ei paista tegelikult välja.

Täna ei tahtnud Piret aga sugugi oma esimesse unne jääda. Endal silmad krõllis peas, aga muudkui porises, kuni lausa nutt tuli peale. Aga magamise asemel ajas end voodis istuma, hõõrus seal silmi ja lõpuks ikka täitsa nuttis, minu silitamine ja unelaul tegi meele veel kurvemaks. Rahunes lõpuks alles minu süles ja võtmekimpu uurides. Ülemised igemed tunduvad näpuga katsudes (ega ta ei taha lasta katsuda või vaadata ka) kuidagi punnis olevat, panin hambageeli ja nüüd ta lõpuks uinus, aga ise nuuksub läbi une. Nii kurb, sellist raskust magamajäämisel pole ammu olnud. Kui need nüüd tõesti kikud on, siis loodetavasti tulevad nad ruttu välja.

Kohe on aga otsa saamas esimene sügavkülma tehtud kõrvitsapüree laar, nii et võib öelda – Piret on peaaegu terve kõrvitsa nahka pannud! Oli küll väiksemat sorti ubin, aga ikkagi. Neli liitrit kõrvitsapüreed sai sellest. Lisaks sai täna otsa viimane karp 3,5 liitrist pirnipüreest. Ja ta sööb ju muid asju ka. Väike armas õgard. Õnneks on mul üks kõrvits veel.

Oh Nikolai, Nikolai

Ei tea, kas mu lemmikmees Nikolai Valujev on millegagi hakkama saanud või? Täna on tema nime otsides mu blogisse tuldud 368 korral.

No ega ma kade pole, panen siia veel ühe pildi temast (pärit internetist):

No vaadake, millised sensuaalsed huuled tal on!

Kolm korda üle vasaku õla

Sülitan kõigepealt kolm korda üle vasaku õla, koputan vastu puud ja teen kõik muud ebausus ette nähtud ärasõnamise vastased tegevused, aga nüüd võib vist öelda, et jah, mu laps magab öö läbi.

Juba kaks nädalat on nii, et 5 minutit enne seitset jalutame toas ringi, mina ümisen unelaulu, Piret vahib ringi. Siis panen ta voodisse, tema jääb sinna nihelema ja paremat asendit otsima, mina lähen toast välja. Ja siis on vaikus majas hommikul kella seitsmeni (üks läbi une söömine on kl 22.30, mille plaanin ära jätta, kui laps saab kaheksa kuuseks).

Päevauned on ka oluliselt paremad, ehkki mitte sellised, nagu raamatus ette nähtud. Une algusajad on samad – kl 9 ja 13, kuid magab ta ikka oluliselt vähem. Kell 9 uinub toas oma voodis (väike porin käib siiski asja juurde nii 5 minutit) ja magab ca 45 minutit. Kl 13 käime õues ja viimased neli päeva on maganud tund kuni poolteist (vahepeal oli nädal aega ka kahetunnised uned). Eile panin ta 16.30 ka pisikeseks uinakuks voodisse, sest päevauni oli vaid tund ja 5 tundi on temavanusel ikka liiga palju järjest üleval hängida.

Panen siia kokkuvõtte, et kuidas me sellise olukorrani jõudsime. Pärast hea lugeda ja kellelgi äkki kasu ka. Varasemad seisud olid sellised: kuu aega tagasi ja kaks kuud tagasi. Ja rõhutan, et praegu ei paista Piretil hambamuret olevat, kõik võib muutuda, aga loodetavasti on pärast jälle kergem normaalsesse rütmi tagasi pöörduda.

Puhas mõnu

Käisin siis täna Piretiga esimest korda massaažis (läksime hoopis Lasnamäe Medicumisse, kuna sinna oli kohe aega saada ja sealset massööri väga soovitati ka teiste mammade poolt) ning Piret liigitas selle tegevuse lahtrisse “puhas mõnu”. Ma ei liialda, kui ütlen, et ta vahepeal lausa röhkis rahulolust. Nüüd tuleb sobivate aegade puudumise tõttu nädalake pausi, aga siis juba kaks nädalat järjest igal tööpäeva õhtul.

Ma arvasin, et laps magab pärast massaaži rohkem, aga tutkit. Lõunane uni oli vaid tunnike ning seetõttu tuli täna kolmas uni ka taas päevakorda võtta. Piretile see mõte alguses üldse ei meeldinud, ent pärast pooletunnist tukastust oli ta ülejäänud õhtu superheas tujus ning lõpuks kustus ikka oma tavapärasel ajal. Neli päeva juba on lõunauni vaid napilt 1,5 tundi täis venitanud – külm tal pole (täna olid käed-jalad igatahes soojad), palav ka mitte. No ei tea, miski nagu segaks – ärkab virilana. Aga vast läheb mööda, olengi liiga ära hellitatud.

Lumi ja talv on ilus küll, aga suvel oli ikka tuhat korda kergem titega toimetada. Kui ma temaga välja saan, olen ise juba väsinud. Huh!

Pakkimiseks sobivaid pappkaste on kellelgi ära anda?

Talvevarustus

Esimese lume puhul (ja Koduperenaisest inspiratsiooni saanuna) on täna paslik rääkida ka Pireti talvevarustusest. Kuidagi on nii läinud, et lapsel on tervelt kolm talvekombekat ja ma pole ikka kindel, et kevadeni välja veame.

Kõigepealt Okkalise disainitud ja valmistatud käsitöö-kombekas arhailiste elukatega (vt pilti). Tõeliselt soe ja mõnus, pealt täisvillane, seest fliis. Lisaks veel imeilus ka. Käed-jalad saab kinni panna ning puha. Aga pikkuse poolest on nii, et jalgade osas on see praegu Piretile täpselt paras – meil lapsel ju ebaproportsionaalselt pikad koivad. Põhimõtteliselt saab siis ka kanda, kui jalad veel kasvavad, sest mujalt on varuruumi kenasti, siis ei saa lihtsalt enam jalgade otsi kinni keerata.

Kata käest saime laenuks imeilusa valge Lenne nr 74. See on seline esinduskombekas, väga plikalik ja kaunis. Kootud lilledega kapuutsisisu ja varrukaotstega. Aga käed-jalad ei käi kinni ning isegi niiviisi jääb see kohe-kohe jalust kukekaks. Kanname seda selliste 0-kraadiste ilmadega. Muidu hoiab hästi sooja ja lõige on mõnus.

Ühest netifoorumist ostsin kasutatult 300 krooniga rohelise Lenne nr 80, see oli üldse kõige esimene talveasi, mis muretsetud. Suuruse poolest ideaalne, varrukad ja jalaotsad saab kevadeni kindlasti tagasi keerata. Soe on kah, ehkki välja näeb selline prosta. Aga lõige on jabur – kapuuts on nii väike või siis krae nii kõrge, et kui luku kinni tõmban, on Piretil nägu kuni silmini kaetud, altpoolt siis. Ja see talle muidugi ei meeldi. Ma ei usu ka, et see niimoodi  mõeldud ongi, sest lukk vastu nägu pole just mõnus. Nii kasutangi sallkraed ja jätn luku natuke lahti. Selle kombega tuli müts ka kaasa, aga nr 44, seega väike.

No ja siis on meil veel üks hästi armas pehme jope, mõeldud pikemate autosõitude tarbeks ja arsti juurde minekuks jms, hea lihtne selga ja seljast ära võtta, ei pea last pikali panema.

Vot selline seis. Millest ma aga aru ei saa – kuidas peaks laps talveriietega kärusse mahtuma? Emmaljungal olevat idee poolest ju veel isegi suur käruosa. Käed peab laps igatahes magades kõhu peale panema, külgedele ei mahu. Kui kärusse veel seest lambavillane soojakott osta, kas laps sinna sisse üldse mahub enam?

 

 

 

Nokaga tass

Nokaga tass on Pireti suur lemmik. Esiteks on seda mõnus närida. Teiseks saab selle hiiglama suure kolksuga maha visata. Kolmandaks saab sealt vett laua peale kallata ja siis selle vee sees plätserdada. No ja kui vaja, siis saab sealt juua ka. Igatahes oskab Piret nokaga tassi kätte võtta, noka suhu panna ja tassi loksutada, nii et vee kätte saab.

Aga kui ma proovisin seda filmida, siis tehti selline nägu pähe, et “jooge ise oma vett, kus on šampus või vähemalt õlu?”

Söömisega on aga nii, et lemmik on lõunane kõrvitsapüree eri lisanditega. Õhtul läheb riisipuder kah päris hästi. Hommikul aga vaadatakse lusikat ja mind nagu rahvavaenlast. No ehk talle tõesti ei maitse tatar? Kuigi targad raamatud kirjutavad, et lapse maitsemeel on veel rikkumata ja kui ta midagi ei taha, siis harjumatusest. No me oleme eda tatart harjutanud juba tükk aega, ei paista see talle rohkem meeldivat kui esimesel korral.

 

Mõtteline piir ületatud

Täna tuli Piret mulle esimest korda teise ruumi ehk siis kööki järele ja haaras mu varbast kinni. Eile hakkas ta sama tegema, kui nõusid pesin, kuid köögi ukseva alumine liist vajas pikemat uurimist ja juhtis tähelepanu algselt eesmärgilt kõrvale. Nii et investeering sukkpükstesse, millel on pidurid lisaks tallale ka põlvedel (Kaubamajast, 150 eeku), tasus end täiega ära. Nüüd saab ka libedal põrandal edasi liikuda.

Uus popp mänguasi on aga issi arvuti vana klaviatuur ning septembrikuine Pere  ja Kodu vajas põhjalikku läbilugemist.

Kuidas ma aga peaks takistama lapsel istumast, ma küll ei tea. Istudes on ju palju parem mängida kui käpuli või kõhuli. Nagu ta istumast kõhuli panen, nii on ta kohe tagumiku peal tagasi.

Parem Hilja kui Helju

Käisime neuroloogil. Kui kolmekuuselt käisime perearsti suunamisel riiklikus polikliinikus, siis sealt öeldi, et õlavööde veits nõrk, aga kuhugi ei saadetud ja kästi 7 kuuselt tagasi tulla. Ehkki ma kurtsin, et laps teeb lennukit kogu aeg ja rullib varbaid.

Nüüd käisin Medicoveris lasteneuroloogil. Arst märkas kohe, et laps veidi spastiline – käed rusikas, ka käputades, varbad krussis, jalgadele pannes toetub varvastele. Selg ka nõrgavõitu. Saime saatekirja taastusraviarstile ja massaazhi. Massaazhi sain aja juba 2 nädala pärast, taastusravile tuleb kuuke oodata.

Ja see eelmine neuroloog isegi keelas enne 6 kuud ujuma minna! Õnneks me ise oleme ikka vaikselt võimelnud siin.

Istumast soovitas neuroloog last ära suunata praegu, kui ta vähegi sellega nõus on. No püüame :)

Muidu aga lohutas, et hullu pole midagi, lihtsalt vaja järele aidata, et jalad ikka ilusad sirged tuleksid ja teismeeas selg valutama ei hakkaks.

Parem Hilja kui Helju!

Postita viis linki ja kingi endale raamat!

Petrone Print proovib väikest blogi-turunduse kampaaniat. Selles osalemiseks tuleks Sul postitada oma blogis järgmised viis linki:

1) 6. novembril ilmuva Berit Renseri ja Terje Toomistu hüpnootilise reisiromaani “Seitse maailma” treiler:
http://www.youtube.com/watch?v=qjwzT_w9uO4&feature=player_embedded
2) Justin Petrone intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Eesti”: http://www.youtube.com/watch?v=zlIexCTg5k0

3) Kaja Tampere intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Soome”: http://www.youtube.com/watch?v=soHob7ZHMZ0

4) Meeleolukas meenutus raamatu “Minu Austraalia” esitluspeost: http://www.youtube.com/watch?v=CLRqnaoOgnA&feature=player_embedded

5) Ja kirjastus, kes need raamatud on ilmale toonud ja kust neid netipoest ka osta saab: www.petroneprint.ee

Reeglid:
- Blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv
- Lingid peavad olema aktiivseks tehtud
- Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sõbrad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda.
- Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini
- Üks blogi tohib osaleda üks kord.

Pärast postitamist saada oma meil blogilingiga aadressile blogikampaania@gmail.com ja anna teada, millist raamatut sooviksid endale kingiks ning kuidas sooviksid seda kätte saada (kas tuled ise Tartus järele või lisad oma postiaadressi).

Valik on Petrone Print kirjastuselt järgmine:
Minu Ameerika 1 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika.php
Minu Ameerika 2 - http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika_2.php
Minu Hispaania – http://www.petroneprint.ee/minu_hispaania.php
Minu Argentina – http://www.petroneprint.ee/minu_argentina.php
Minu Itaalia – http://www.petroneprint.ee/minu_itaalia.php
Minu Alaska – http://www.petroneprint.ee/minu_alaska.php
Minu Moldova – http://www.petroneprint.ee/minu_moldova.php
Minu Tai – http://www.petroneprint.ee/minu_tai.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 1. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 2. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud_2.php
Lagerii – http://www.petroneprint.ee/lagerii.php
Tähe tänav – http://www.petroneprint.ee/tahe_tanav.php
daki.elab.siin – http://www.petroneprint.ee/daki_elab_siin.php
Tule, ma jutustan sulle loo – http://www.petroneprint.ee/tule_ma_jutustan_sulle_loo.php
Meestest, lihtsalt – http://www.petroneprint.ee/meestest_lihtsalt.php
Luugiga lehm – http://www.petroneprint.ee/luugiga_lehm.php
Kust tuli pilv – http://www.petroneprint.ee/kust_tuli_pilv.php

NB! Kingi saadab kirjastus Sulle tasuta koju Eesti siseselt. Kui soovid saada raamatut välismaale, tuleb Sul postikulud endal tasuda.

Aia

Ehk kuidas seagripp Saja aakri metsa jõudis. Leheneegrilt leidsin.

Hull plötserdamine

Rääkisin paar päeva tagasi kogenud ema Marjega (Alar Erik saab varsti aastaseks) ja muuhulgas tuli juttu ka söömisest. Marje andis mulle head nõu lasta lapsel ise ka pudruga plötserdada – tema laps juba peaaegu et sööbki ise lusikaga. Noh, ma olin selle peale varem ise ka mõelnud, sest Piretil on loomulikult suur huvi näpud kaussi pista, aga kuidagi nagu võtsin hoogu sellega – pärast ju ma ise, laps ja pool elamist kleepuvat sodi täis. Ent Marje soovitas võtta plötserdamiseks ühe söögikorra päevas ning kui kuna meil pärast õhtusööki tuleb nagunii vann, pidzhaama selgapanek ja vaikne tund, siis ei tundunudki asi enam nii hull.

Eile õhtul pidas Piret end suhteliselt viisakalt üleval, ehkki kausist riisipudru pihku võtmine ja selle maha viskamine tegi talle suurt rõõmu. Täna olin kavalam – laps sai oma lusika pihku. Ja oi kuidas oli vaja proovida ise süüa! Liigutus ja lusika trajektoor on jumalast õige, ainult et pudru pean lusika peale vaikselt ise lükkama no ja seda ka, et enne suhu jõudmist kipub puder lusikalt maha pudenema. Aga ta üritab! No nalja pidi ka muidugi tegema, lusikat katapuldina kasutama jms, aga selle kõige juures söödi kahekordne tavapärane kogus, nii et ma pidin vahepeal putru juurde tegema! Põrand ja ka sein tuli muidugi pärast ära pesta.

Nokaga kruusi oskab Piret ka nüüd kätte võtta ja noka suhu pista. Kallutada veel ei taipa. Aga suure loksutamisega ta siiski sealt vett kätte saab.

Ja täna sätiti end kaks korda ise põrandal nii istuma, et mõlemad jalad olid kenasti ees. Veidi aja pärast tähelepanu hajus ja siis kukkus Pipi selili ka. Mina seda ei näinud, sest täna oli peamiselt issi-tütre päev ja minu asi oli toidulauda vaid välgutada.

Ise veetsin kauni pühapäeva aias lehti riisudes ning poest endale pesu ja Piretile sukkpükse šopates. Mõnus.

Aa, ja esimese meki lihast sai laps ka täna suhu – lõunase kõrvitsa-porgandipüree sisse poetasin killukese küülikut.

Piret 7 kuune

Seitsmekuune Piret on üks igavesti vahva tegelane. Mis ta siis teeb ja oskab:

* jutustab endiselt nonstop, lemmikväljendid on bäbäbä, ämmääää ja äpä-äpä, vahel ka okouuuu

* istub nn kapsaraua asendis (TM Ghil) ehk üks jalg ees, etine taga kõver. Korra olen ta leidnud istumast ka, mõlemad jalad ees. Või noh, jalad rohkem kõrval, peaaegu spagaadis. Enamasti toetab istudes ühe käega maha, et tasakaalu hoida, aga vajadusel on “look, no hands” variant ka kasutusel

* käputab lühikesi vahemaid, nii paarimeetrisi. Aga vaikselt laiendab oma maailma. Uus huvitav avastus on vaiba äär – seda saab üles tõsta ja, ime küll, see kukub ise maha tagasi!

* harrastab kummalisi tasakaaluharjutusi. Näiteks on käpuli, toetab ühe jala täistallaga ette maha ja tõstab üles ka sama poole käe, sirutades selle taeva poole. Ja siis balansseerib niimoodi, küljetsi ja on ise hirmus õnnelik. Kukub ikka ümber ka üsna tihti. Ja muidugi jalgade sirgeks ja atagumiku taeva poole uppi ajamine on hitt!

* jääb ise oma voodis magama. Teeb kaks päevaund – kl 9 lühikese, nii 30.45 minutit ja kl 13 pika, lausa kaks tundi. Viimase eelduseks on küll liikuv vanker. Olen proovinud oma voodisse teda siis panna, aga sel juhul veab välja tunnikese. Noh, mammale kulub ka igapäevane motivaator liigutamiseks ära. Magama läheb õhtul kl 19.

* lemmiktoit on kõrvitsapüree eri lisanditega. Juurikatest on kasutusel lisaks kõrvitsale ka suvikõrvits ja porgand, puuviljadest pirn, banaan, ka purgi-virsikupüree. Õhtul sööb hea isuga riisihelbeputru puuviljapüreega. Hommikuti pakun talle lolli järjepidevusega tatrahelbeputru. Vahel sööb, vahek mitte. Rinda saab 5 korda ööpäevas. Kaks ööd on maganud 8,5 tundi söömata.

* lemmikinimene on issi. Kui T-mon koju tuleb, siis laps lausa hüppab ja kilkab. Issi võtab ju kukile ja loobib õhku, vägev värk!

* muud inimesed peale emme ja issi eriti ei meeldi. Enamust võib siiski ohutust kaugusest ja lapsevanema sülest uudistada, mõni aga ajab isegi nii nutujoru peale.

* endiselt kaks hammast

 

Ükskord on ikka esimene kord

Pärast kellakeeramist on ööd meie majas jälle rahutumaks muutunud. Piret jääb kenasti kell 19 magama (isegi on veidi raskusi teda selle ajani üleval hoidmisega), sööb 22.30 ja siis kuskil kella ühest hakkab iga tunni tagant ärkama. Ajab end käpuli, kõigub uniselt ja viriseb. Vaja ta pikali panna ja pai teha, siis magab edasi. Suht tüütu.

Kui ta öösel vastu teisipäeva kahe ajal enam uuesti magama ei jäänud, seda ka mitte 15 minuti paitamisega, kolisin elutuppa ära. Piret protestis küll, aga ei nutnud. Ja seda protestihüüdu oli oma 20 minutit, kuid siis oli vaikus majas, kuni 4.30 süüa küsis.

Öise söömaga on ka viimasel ajal nii, et ega tal kõht tegelikult tühi ei paista olevat. Natuke sööb ja kipub kohe rinna otsas magama jääma. Ja hommikul kell 7, kui hommikusöögi aeg on, siis samamoodi vaid pisut mekitakse.

Sellest kõigest järeldasin ma, et a) ta suudab end sealt käpuliasendist ise pikali organiseerida ja magama jääda küll b) ta ei vaja enam tegelikult öösel süüa, vähemalt mitte nälja pärast.

Eilne öö oli siis mõeldud testimaks, äkki laps tahabki tegelikult öö otsa söömata magada ja see juures nii, et ema teda kogu aeg uuesti uinutamisega ei sega. Laps tuttu pandud, kobisin juba eos elutuppa magama. 22.30 oli öösöök nagu tavaliselt. Kella 2 ajal kostis teisest toast viu-viu. See, et emme ei tormanudki teda paitama, kutsus esile hämmastunud vaikuse. Veel paar vääksu. Vaikus. Ja oligi vaikus ning peagi kostis unenorin. Sama asi kordus kuni kella kuueni iga tunni tagant. Mina olin muidugi valmis startima, kui tõsisem nutt peaks tulema. Aga ei tulnudki! Lõpuks tuli mul laps kell 7 hoopis üles ajada!

Ise magasin ka paremini kui iial varem, sest teise tuppa ei kostnud Pireti tavapärane läbi une sahmerdamine. Mis paneb mõtlema, et äkki olekski aeg laps eraldi tuppa magama kolida. Aga noh, ärme hõiska veel, see oli ainult üks öö. Aga jube hea tunne on küll. Minu suur tubli tüdruk!