Triin unustas täna öösel süüa ja pidas 8-tunnise vahe. Poole viie ajal tegi korra häält, aga enne, kui ma jõudsin reageerida, magas edasi ja lasi veel kaks tundi.
Andsin täna Piretile toreda töise ülesande – korjata meie aiast ära kõik õitsevad võillilled. Veidi aitasin ka. Tulemus oli selline:
Ise niitsin tagaaias muru ära. Maja eest pole mõtet, sest saime raieloa ja alpinist tuleb järgmisel nädalal kuivanud mände maha võtma. Murust ei jää nagunii midagi järele.
Mürgitamise tulemus on selline, et võililled ja muud lehelised on kenasti longus või kollased, nõgesed-ohakad õilmitsevad, nagu oleks väetist saanud. Olgu täpsustatud, et võililled muru sees mind ei häiri, nõgesed aga küll. Pole normaalne, et laps ei või õues kukkuda, ilma et käsi ära kõrvetaks, paljajalu käimisest ma ei unistagi :S No näis, äkki on mõju pikema vinnaga. T-mon hankis juba mingi Fiskarsi umbrohujuurija ka, et kui äkki peab hakkama käsitsi toimetama. 1600 m2 kaetud miljonite nõgestega, oh rõõmu.
Sirelid hakkavad kohe õitsema. Meil on neid palju ja igat värvi :)
Ja pisikestel sõstrapõõsastel on õied küljes, saab äkki juba tänavu mõne mammugi. Meie tutikatel pihlakatel, tundub, on ka juba marjakasvatamisplaan.
Järgmine aiandusprojekt on lastele: kiigepuu, liumägi ja liivakast.
Õhtul kastsid Piret ja issi kahekesi meie uusi puid. Piret fännas enim voolikukäruga tegelemist.
Kust kahekuune imik teab, et mampsel üritab tema uneajal veidi kirjatööd teha ning tavapärase kolmetunnise une asemel iga poole tunni tagant kõigutamist nõuab?
Piret on issiga õues, kastavad uusi puid ja asjatavad. Issi tuleb korraks tuppa midagi võtma, minut hiljem kõõlub ka Piret uksel ja hüüab:
“Halloooooo! Kas keegi on kodus ka?”
————————————–
Täna pärast lõunaund unustasin Piretile prillid ette panna. Asjatan arvutis, Pipi tuleb oma teki ja padja ja raamatuga kah kabinetti pikutama. Ja küsib esimest korda ise, omal algatusel prille ette. Mul oli nii hea meel!
————————————–
Eile sain enda ja laste passid ja ID-kaardid kätte. Ma polegi enam “dokumentideta võõras linnas” – pühapäeval lõpetasid mu pass ja id-kaart kehtivuse. Nüüd tekkis kohe tahtmine rsisile minna, kahju, et ma cherrys seda Türgi-reisi voucherit ei märganud, mis siin väikese skandaalikese tekitas.
————————————–
Võtsin vastu strateegilise otsuse – ostan Arctic Spordi 26 korra kaardi (jah, neil on selline imelik kaart) ja hakkan 2 x nädalas õhtuti bodypumpis käima .Kärutamistega läheb kaal alla küll, aga võdisev ja nõrk on see olemine, omaette ma aga hantlitega vehkida ei viitsi. Bodypump on väga äge trenn ka peale selle. No ja kärutamisega on ka suht kööga, sest Piret on lasteaiast praegu kodus, varsti läheb lasteaed üldse kaheks kuuks kinni, ja siis ma enam iga päev 10-kilomeetriseid ringe ei tee.
Spordiklubi valikul oli oluline hoidjaga mängutoa olemasolu, bodypump (või midagi sarnast) tunniplaanis ja normaalne asukoht. Arcticu pluss on veel see, et seal on ka bassein, kuhu saan pärast trenni koos Pipiga minna, pealegi olen ma seal klubiliige olnud ja mulle ikka väga meeldib see koht ja need treenerid! Eks bodypumbis võiks ju mujalgi käia muidugi, kus odavam oleks, aga miskipärast ei raatsita lastehoidu eriti investeerida. Spartas oleks lähem ja 10 korra kaarti ostes soodsam, aga seal korrakaartidega klientidele maksab tund lastehoidu 3.20, ehk viiekas läheks kokku ära juba hoiu peale (kokkuvõttes tuleks hind Arcticuga sama). Ja reedeti ja nädalavahetustel hoidjat polegi. Imelikud. Arcticu tunniplaan meeldib ja sobib ka rohkem.
—————————————
Tellisin SportDirectist kahed teksad – nr 16 on selline et upun sisse ja nr 14 ei lähe nööp eest kinni :S
—————————————
Võtsin ühe tööotsa teha, keeletoimetan. Mõnus on :D
Tellisin mina internetist asju. Rahvusvaheline netipood kasutab transateenuse osutajana DHL-i.
Tuleb mulle täna SMS: helistage sellel ja sellel numbril, et kokku leppida paki kättetoimetamise aeg.
Helistan.
Ja selgub, et kokku lepitud aeg tähendab homset vahemikus kl 11-17. Ja kuller ette helistada ei saa. Ja kui mind kodus pole sel suvalisel hetkel 6 tunni jooksul, kuller teadet ei jäta ja uuesti ka enam tulla ei saa.
Et nagu WTF?
Eesti Posti kuller alati helistab ette, tuleb vajadusel uuesti ja mitte mina ei pea infot taga otsima, vaid mind otsitakse üles. DHLi telefonineiu oskas seepeale vaid öelda, et mis teha. Olge lihtsalt kodus ja ärge kuhugi minge! Või helistagu ma homme hommikul ise uuesti ja öelgu, millal mind kodus pole. Aga ta ei saa siiski garanteerida, et kuller selle infoga arvestab.
Veelkord: WTF???
Edit järgmisel päeval:
Et asi aus oleks: kuller siiski helistas ette ja tuli lubatud ajal.
Piret: “Emme, kas seina peale tohib joonistada?”
(teab väga hästi, et ei tohi, sellest on korduvalt juttu olnud)
Mina: “Ei tohi, tead ju küll.”
Piret: “Emme, kas sa oled nüüd kuri?”
(läheb teise tuppa)
(minus tekib kahtluseuss ja lähen vaatama sinna, kus ta enne toimetas. Seina peal on pikk kriips)
Mina: “Piret, kas sina joonistasid selle kriipsu siia?”
Piret (teisest toast): “Ei, Rasmus joonistas!”
(Rasmus on poiss Pipi rühmast lasteaias, kes pole kunagi meil külas käinud)
T-mon: Augustis on lauamängulaager, kolm päeva.
Mina (veidi liiga emotsionaalselt): Jah, aga millal mina saan ilma lasteta kuhugi mitmeks päevaks minna, ah?!
T-mon: Ükskõik millal, ütle aga ette ja mine.
vaikus
Mina: Ma ei raatsi vist
Meie aeda sai täna Ivika ja Sarve abiga maha pandud kolm kastanit, kolm kaske, kaks tamme, kaks leinapihlakat ja kaks mändi. Kasvagu nad suureks ja ilusaks!
Muru sai üle mürgitatud – haljastusfirma tõi mullu mulla, mis paksult nõgese- ja ohakaseemneid täis ja seega on meie muru selline, et kätt maha panna ei saa, kõrvetab ja torgib. Mullune hoolas niitmine ei aidanud. Kolme tunniga peaks mõjuma, saame imet näha.
Leidsin lõpuks aega oma lillepeenra ära rohida – peamine umbrohi oli… vaher!
Kommentaarid