Pärast peapesu löövad geenid välja ja juuksed lokki. Kui ära kuivavad, on jälle sirged tagasi.
Ma olen ikka tobu. Nüüd ma käin ümber magava lapse nagu kass ümber palava pudru: miks ta juba kaks tundi toas omas voodis magab? Täna juba teist korda! Äkki on haige? Samas tited ju peavadki päeval ka pikalt magama, ma lihtsalt pole sellega enam harjunud. Eks öö näitab, kuidas see talle mõjus, äkki hakkab tõesti ööd ja päeva ära vahetama vaikselt…
Neuroloogi visiit oli edukas – Pipi tunnistati terveks ja tubliks tüdrukuks. Õlavööde olevat veidi nõrgavõitu, tingituna kiirest kasvust ja seetõttu hoiab ta kõhuliolekus käsi natuke valesti. Peame hakkama järjepidevalt asendit sättima. Aga kuhugi võimlema ei saadetud, ujuma minna lausa ei soovitatud enne pooleaastaseks saamist. Unetuse kohta arvas neuroloog, et sel võib tuhat põhjust olla ja küll üle läheb. Pisikese voldiku sain küll kaasa, kus massaažhivõtted sees, eks teeme neid siis ise. Augustist tahaks nagunii proovida beebide võimlemisse taas minna.
Eile õhtul oli Pipi kuidagi soojavõitu ja kaenla alt kraadides sain 37,2. Beebidel agab palavik aga 37,4-st. Öösel temperatuur ei tõusnud ja hommikul oli taas 36,5.
Mis värk sellega on, et nagu meie “suveilmadest” tulenev niiskus ja rõskus mul üle viskab ja hommikul ahju kütan, nii tuleb päike välja ja ilm läheb soojaks? garanteeritud.
Teise tähelepanekuna olgu mainitud, et ma olen täitsa nõus öösel vähem magada, kui vastutasuks saan vankris magava lapse ja iga päev tunnikese raamatulugemise aega oma aias ja oma aiakiiges, tass lattet käeulatuses. Mõnus.
Mu aiandusprojekt on tänavu suht ula peal. Panin igasugu asju kevadel maha küll, aga edasi jätsin nad omapäi – las kasvavad, kui tahavad. Suuremat umbrohtu olen ikka korjanud ja kuumadel perioodidel veidi kastnud, aga süsteemitult. Tulemuseks on see, et mu maitsetaimede peenar ei idane ega mädane – midagi nagu kasvab, aga mitte sellisesse suurusesse, et tarbida saaks.
Täna leidsin süüdlase: naabermaja mutikese kass käib mu peenras magamas! Ajasin teda sealt kolm korda ära, sest nagu selja pöörasin, nii oli kõuts jälle mu salati ja spinati peal peesitamas. Hea on teada, et põhjuseks pole minu laiskus, vaid et süüdlane on mujal :p
Alles see oli, kui hädaldasin, et Piret ei maga päeval kuidagi korraga rohkem kui 30 minutit, kestis see jama mitu nädalat. Lõpuks tundus mulle õues kärutades, et isegi linnud laulavad liiga kõvasti ja härivad mu lapse und. No seda muret nüüd pole, eile tehti kaks pikka und, 2 tundi ja 2,5 tundi. Tänane kahetunnine vankrisloksumine on ka tehtud. Naiss, eksole.
Nagu ikka, on igal heal asjal ka oma varjupooled ja ka Pireti puhul kehtib une jäävuse seadus – nüüd ei magata enam öösel. Nagu eelmises postis kirjeldet, ei ole asi siiski öö ja päeva äravahetamises, vaid selles, et miski asi ei lase lapsel magada ja ajab kogu aeg üles. Reedel käisin juba perearstil kõrvu kontrollimas, sest kõrvapõletikul on kalduvus krooniliseks muutuda. Õnneks oli kõik korras.
Kuna vahepeal asjad paremuse poole liikunud pole, kutsus perearst meid täna jälle igaks juhuks külla. Taas kõrvakontroll – korras. Aga kõht olla gaasiline. Ja vaadates, kuidas Piret endal luti suust võtab, selle teistpidi pöörab ja süvenenult lutirõngast järama asub, tunnistas tohter, et hambad võivad ka tükk aega varem tunda anda. No ja pealegi on Piret juba nii suur küll, et päevased elamused võivad hakata öist und segama (ehkki see faas pidavat tavaliselt ca pooleaastastel tekkima, ent “teie laps näeb ka rohkem pooleaastane kui kolmekuune välja”).
Lõppjäreldus: midagi tõsist ilmselt ei tohiks olla ja lapse unetuse põhjustajaks on kas üks eelloetletud kolmest või kõik koos. Läheb mingi hetk üle, lohutas arst. Ja kirjutas igaks juhuks ka saatekirja vereproovile. Ning kuna meil on neljapäeval nagunii neuroloogile aeg, siis soovitas tollele ka kurta.
Seni aga: mina õppigu päeval magama ja olgu öösel elav lutt edasi. Paracetamoli mitte anda. Ah, eks ma olingi ära hellitatud, kolm kuud lasti ju päris hästi magada, vast üks traalivaali öö nädala kohta juhtus ette.
Nii. Täna on siis juba ma ei teagi mitmes öö, kus laps ei maga ja kohe üldse. Esimene selline oli kindlasti vastu neljapäeva, aga võib-olla veelgi varem. Ei, asi pole selles, et ta ei tahaks magada, tahab küll, silmad on pahupidi peas ja puha. Uinub ka kenasti. Aga hiljemalt tunnik pärast hakkab nihelema ja ärkab üles ja hakkab nutma. Täpselt nagu miski teeks haiget talle.
Gaasid ei ole. Reedel käisime arstil – kõrvad korras (ptui ptui ptui) ja ka iget katsudes-vaadates arst hammaste tulekust mingeid märke ei täheldanud. Palavikku lapsel pole. Eile panin talle lõpuks ühe paracetamoli ja siis magas korralikult, aga täna hakkas kõik jälle otsast peale. Ma ei saa ju lapsele niisama valuvaigistit anda, teadmata, milles asi. Beebide Kamistadi määrin ka muudkui igemetele, et äkki ikka hambad.
Mida ma veel saan teha? Mõistus on otsas ja juhe on koos.
Päevasel ajal on laps kui kukununnu, rõõmus ja rahulik ja isegi magab tavapärasest paremini – nojah, ta on ju ka rasketest öödest väsinud.
Viimasel ajal on Pipil tekkinud soov roomata – nagu ta kõhuli panen, hakkab hirmus udjamine peale. Aga et ta edasi veel liikuda ei suuda, siis saab ta kurjaks.
Tehti õigustatud märkus, et Pipi on piltide peal tõsine. On jah, talle fotokas eriti ei meeldi vist. Aga täna sai lõunase jutustamise ja naermise ajal paar lõbusat pilti ka kätte.
Praegu juhtus midagi väga imelikku. Piret ei taha juba mitu ööd normaalselt magada, muudkui sahmib ja ajab ennast selle sahmimisega üles, nii et oleme kõik kolmekesi pehmelt öeldes magamata. Gaasid ka nagu kiusavad jälle, küllap on süüdi liigne kogus maasikaid, olen neid ikka mõnuga söönud. Eile siis jälgisin oma toidulauda eriti hoolega ja miskit gaasilist Piretini jõuda poleks tohtinud, ent pärast klolme tundi und hakkas kurikuulus vingerdamine jälle peale ja ei aidanud ka kaissuvõtt. Ja siis äkki, mingi hetkeidee ajel (inspiratsioon ilmselt Anult) panin lapse kõhuli. Möödus sekund ja ta magas. Ja magab juba kolmveerand tundi sügavalt ja rahulikult.
Ainus, kes magada ei julge, olen mina. Äkki ajab toitu välja ja lämbub ära? Äkki lõpetab lihtsalt hingamise? Nii ära olen hirmutatud tarkade raamatute juttudest, et kui laps ise veel end kõhuli ei keera, ei tohi sellesse asendisse magama panna – hällisurma oht. Samas tean paljusid beebisid, kes juba sünnist saati kõhuli magavad. Ja Piret on ometi võimeline pead teisele poole pöörama, kui ta tahab.
Nii ma siis valvan voodi kõrval, rõõmus ja hirmul ühteaegu. Ja laps magab nagu mauk :)
Edit: tund aega hiljem akkas jälle nihverdama ja ärkas nuttes. Täna apteeki hambageeli järele, muus osas on mõistus otsas – kõrvad arstil kontrollitud, puuksud peaksid kõhuli ju välja tulema, palavikku lapsel pole, kõht on ka korda saanud. Aga viies öö juba äratakse iga 1,5 tunni tagant ja seejuures mitte näljaselt. Ehkki arst vaatas igemeid ka ja ütles, et mingeid märke hamba tulekust küll ei paista.
Pärast mitmepäevast traalivaalit me pole keegi nüüd öösiti eriti maganud. Seega võtsime ette rahuliku ja rutiinse nädalavahetuse kodus, et elu jälle paika loksutada. Laulupidu vaatame ka telekast. Vahelduseks teeme varvastega trikke ja harjutame põrandal mati peal kõhuli keeramist (kui Piretit veidi tagumikust tagant lükata, siis ülakeha keerab ta ise täitsa kenasti ja käed ei jäägi enam kõhu alla vangi). Ja kõik päevauned on täna olnud tunni-pooleteise pikkused, jee!
Vaadates Lisette lõbutsemist tundub, et videokaamera on titega majapidamises ikka asendamatu. Peaks ka hankima vist siiski. Mis need maksavad üldse ja milline oleks amatöörile optimaalne?
Kuu aega tagasi käisid Pipist kuu aega nooremad Hanna ja Helena meil külas. Nüüd väisasime neid vastu. Pärast arstilkäiku tehti kiire uinak ja eine kodus ning siis Uude Maailma külla. Ja ennäe imet, külaskäigu lõpus oli seekord isegi pool tunnikest, mil kõik kolm olid ärkvel ja heas tujus ning said üksteist uudistada. Kui algul kohale jõudes ajasid teised tited Piretit segadusse ja isegi nägu tõmbas veidi kõveraks, siis pärast palja tagumikuga hängimist, võõrustajate mängukaarega tutvumist ning poolteisetunnist õueuinakut tantsupeo proovi helide taustal tundusid H-d juba päris turvalised ja vahvad tegelased.
Pärast sõitsime veel T-monile tööle järele, sest uni tungis autos lapsele kohe kallale. Töö juurde titaga eputama tuleb minna teine kord. Kuidas nii erakordselt sisutihe päev Pipi ööunele mõjub, eks seda saame varsti näha.
Piret tutvub Hannaga:
Poseerimine. Piret ajas jalad sirgu, et veelgi pikem paistaks. Vasakult Hanna, Piret, Helena:
Lapsevanemad avastasid, et päikseprillid sobivad ka beebile:
Korralisel tehnoülevaatusel käidud, kolmekuune Piret kaalub 7110 grammi (iive kuu ajaga 910 gr) ja on 67 cm pikk (visanud juurde 5,5 cm). Mõni ime, et nr 68 bodyd vaevu selga lähevad, selline pirakas plika on :)
Pipi sai arstilt kiita, et hoiab kenasti pead ja rindkeret ning mina sain õpetusi, kuidas last keerama harjutada – ehkki aega on veel selle kiire asjaga, alles kuuekuuselt peaks kindlalt mõlemas suunas keerama :)
Viimased kaks nädalat vaevanud kõhuhäda kohta, mille vastu arsti kirjutatud rohi pole aidanud, arvas tohter, et vaatame nüüd kuu aega niisama. Kui laps on rahul ja rõõmus (mida ta on) ja võtab korralikult juurde (mida ta teeb), siis pole vaja teda kangete ravimistega kiusata ja ilmselt kasvab Piret sellest ise välja. Teistele inimestele see kuidagi nakkav pole, kui just mähkme sisu sööma ei kiputa :p
Sünnipäev on täna Piretil seni läinud ülimalt hästi. Ehkki öö möödus iga 1,5 tunni tagant üles ärgates, venitati lõpuks poole üheksani magada. Esimene uinak tehti vankris ja tervelt kahetunnine ja ärgates oli üllatus suur, kui selgus, et külla on tulnud Lisette ja tema ema Anu. Lisettel ja Piretil graafikud küll päris hästi ei kattunud – Pireti ärgates Lisette magas ja kui viimane ärkas, hakkas Piret vaikselt ära väsima, aga tore õues veedetud aeg oli ikkagi ja mina ja Anu saime täiskasvanute jutte rääkida. Pärast, kui Lisette koju läks, oli Piret nii väsinud, et pärast väikest einet aiakiigel kukkus ta hoobilt pärast vankrisse asetamist ära ja mina sain pool tundi aias päevitada :) Praegu siputatakse paljalt toas tekil ja räägitakse issile päeva muljetest.
Nüüd teen sünnipäevalapse auks ühe küpsisetordi ka, väikesed tordiküünlad on olemas ja puha. Otsustasin uuesti nisu sööma hakata – olen siis vaikselt testinud ja mingeid kõrvanähte pole Piretil täheldanud.
Jube mõnus on see suvi ikka.
Piret ootab, et Lisette ärkaks:
Piret ja Lisette teevad tutvust:
Kommentaarid