T-mon andis mulle kaheks päevaks linnaloa ja nii me läksimegi Agnega Rakverre spaasse. Ma olen rongaema – ei igatsenud koduste järele kordagi enne, kui tagasiteele asusime. Ja etteruttavalt tuleb öelda, et Piret ja T-mon said kahekesi suurepäraselt hakkama.
Rakvere Aqva spaa-d võib soovitada küll. Ülihea teenindus, mõnusad hoolitsused (rasulba!), head saunad ja veekeskuses on koksibaar, Pina Colladat saab otse basseiniveerel luristada. Õhtul käisime teatris kino vaatamas – Milk oli igati hää!Aga Rakvere peaväljakul asuvat söögikohta Turu Platz küll ei soovita – Caesari salatit, mis koosneb ainult jääsalatist, kanast ja kastmest ja mis maksab 90 krooni, polegi veel olnud au kohata. See-eest spaa enda restoran Mezzo oli suurepärane.
Tarvas:
Agne uus soeng:
Minu uued varbad:
Ingel heinavankris (linnuse hoov oli väga lahe ja aktiivne):
Tagasiteel käisime vaatamas maja, kus elasime, kuni mina sain 7 ja Agne 2. Majast on vahepeal muinsusmälestis saanud:
Pildi tegi Agne
A muidu – suvitame, käime mööda vanaemasid külakorda. Piret on kah täitsa terve jälle :)
Eile pani mu ema Pireti ööunne ja vägagi edukalt. Ma ei teagi, miks ma varem pole tihanud tal proovida lasta. No igatahes on nüüd üle hulga aja jälle reaalne võimalus, et varsti saab teatrisse või kuhugi mujale üritusele, mis algab varem kui 20.30. Great success!
Meie T-moniga lõime end aga lille ja läksime linna peale laiama. Imetlesime Tornide väljakul lillefestivali, sõime Vertigo terrassil päikeseloojangu saatel õhtust (aitäh, Triin, soovitamast), Komeedis magustoitu ning jalutasime veel tiiru vanalinnas. Täitsa inimese tunne oli.
Vertigosse ilmselt siiski tagasi ei lähe – liha oli lauda jõudes jahtunud, ettekandja oli ülimalt hajameelne ja ajas kõik sassi ning muusikavalik oli… närviline. Selline kiire ja popp klubitümakas sobib kuhugi kiirtoidukohta või lõunasöögi kõrvale, aga mitte kaunile suveõhtule. Ju nad siis ei tahtnud, et inimesed seal pikemalt istuksid ja laudu kinni hoiaksid. Aga päikeseloojangu olid nad tellinud muidugi lihtsalt imelise.
Kommentaarid